Täna me voolisime savist. Mina tegin lamba, sea ja jänese. Tütar tegi kassi, koera, hobuse ja linnu ja veel väikseid vidinaid. Ta tahtis lehma ka teha, aga ei tulnud hästi välja ja mina olin voolimisest juba nii tüdinud ja käed puhtaks pesnud, et ei viitsinud sellega enam haakuda. Siis ta oli kurb, et ei jaksa rohkem teha. Poeg tegi sangadega koti ja liblika ja rea tundmatuid objekte.
Külas arhailised teemad jätkusid: vaatasime "Bullerby laste" DVD-d ajast, mil tema vanavanemad polnud sündinud ja minu omad olid lapsed. Hästi positiivne film, kuigi mind tüütas see lõputu lõkerdamine ära. Eks mängida sai muidugi ka.
Õhtul oli tütre jaoks päeva parim asi see loomakeste voolimine. Ja mul on hea meel, et tema jaoks oli see kõige toredam, mitte näiteks teleka vaatamine, mida me muidu eriti ei luba ja mis selle tõttu eriti magus tundub. Muidugi oli mul ka tore lastega koos meisterdada ja jälle rodu armsaid mänguasju juures (peagu tasuta kusjuures, kilo savi maksis vist mõnikümmend krooni, ja üle poole sellest jäi teiseks korraks). Praegu on meil pihuloomakesed väga popp teema, neid võiks ikka terve kari olla. Mida rohkem, seda uhkem. Selles viimases on nad ikka tavalised tänapäeva lapsed, et parem, kui kõike on rohkem.
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar