Mul tuli see täna hästi välja. Laste väikese riiu lepitamine. Väike hakkas ujuvküünaldega mängima (ilma tuleta ujutas neid kausis) ja suur läks ka sinna midagi katsetama. Varsti kostis kisa ja põrand ja laud ja laste riided olid märjad. Nagu see ikka juhtub, teadagi.
Lärmi kuuldes pöörasin esmalt tähelepanu oma ärritusele ja sain sellega toime. Küsisin, mis juhtus. Tüdruk rääkis oma loo ära ja poiss kuulas teda keskendunult. Rohkem seekord polnudki vaja. Panime kuivad riided selga ja ma kuivatasin põranda ka ära.
Tuttav just valgustas mind suhtetülide lahendamise teooria osas. Ta oli sellisel koolitusel käinud ja kiitis, et tema ja teiste osalenute elud said muudetud. Lihtsalt selle läbi, et terapeut andis tülitsevatele osapooltele ruumi, milles nad said vastastikku teineteist kuulata. Laste puhul on see muidugi oluliselt kergem kui täiskasvanutega, kelle arusaamad on kivistunud ja tavalisemate suhtluskaaslaste suhtes on tekkinud tugevad eelarvamused, et ah ta ongi selline. Aga nipp on sama: hoida enda sees rahu ja vaikust ja kuulata täie keskendumisega seda, kes kõneleb.
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar