neljapäev, 29. detsember 2016

Filmide vanusereitingud



Praegu on meie lapsed sellises vanuses (10 ja 14), et lastele suunatud ja koguperefilmid neile enam ei meeldi, tunduvad titekad, kuid täiskasvanutele mõeldud filmidega peaks ka nagu ettevaatlik olema. Õnneks on kinokavades ka suunavad märgid, et alla 12 või 14 mittesoovitav või keelatud ja üht-teist saab treileri järgi oletada, aga mida see konkreetse filmi korral tähendab? Kui palju ja millist roppust, vägivalda, seksi ja erootikat filmis leidub? Kui panna otsingusse filmi nimi ja parental guide, tuleb imdb lehel konkreetne ülevaade, millist sorti need mittesoovitavad või keelatud episoodid on ja kui vanalt seda filmi eri riikide kinodesse vaatama pääseb, nt "Assassin's greed". Minule on abiks.

TJT

pühapäev, 18. detsember 2016

Tulumaks ja koolituskulud



Uues maksuseaduses on plaan tulumaksu alammäära tõsta. See peaks justkui väiksema sissetulekuga inimestele raha rohkem kätte jätma. Mõnele ilmselt jätabki, aga mitte neile, kes oma lapsi koolitavad (koolituskulude hulgas on kõik laste tasulised trennid ja huviringid). Kui tulumaksuvaba miinimum tõuseb, saab pere vähem raha tagasi (kuigi esiotsa vast tundub, et rohkem raha jääb kätte) ja väikse sissetulekuga perele, kus on rohkem koolituskulusid, võib see tähendada, et trennid ja kunstiringid lähevad kallimaks, sest tagasisaadava raha hulk pole piisav, et nt keeleõppe eest tulumaksutagastust saada ja see jääb ka n-ö pere enda kanda. Ilmselt on see mõtlemise koht paljudele, et mida oma lastele lubada. See muudatus ei puuduta loomulikult kõrgemapalgalisi, kes saavad ikka piisavalt palju raha tagasi, et saada tagasi ka koolitusest tulev tulumaksutagastus. Jõukama jaoks on siis trennikulu sama arve juures väiksem kui vaesema jaoks.

Mina arvan, et mingi raha ümberjagamine on vajalik. Küpses toimivas peres pole selles mõttes rahaprobleeme, et need, kes teenivad, toetavad neid, kes ei teeni. Küpse mehelikkuse osaks on suuremeelsus ja pere toetamine. Küpses ühiskonnas on maksude maksmine ja nõrgemate toetamine auasi. Eesti ühiskond pole veel nii küps, nagu on ebaküpsust ka inimeste seas. 

Tundub absurdne, et treener peaks oma pere toitmiseks minema tootvale tööle ja treeneriametit pidama kuidagi hobikorras või eralõbuna, aga mõni asi sinnapoole kisub, sest treenerite pealt on ka kellegi meelest tore kokku hoida, mõni regulatsioon töötab tegelikkuses elu edenemisele vastu. See on kokkuhoid laste ja meie enda tuleviku arvelt. Trenn tähendab tervist, elujõudu, head tuju. Kehalised võimekused on ka koolis edasijõudmise aluseks. Liikumine on elementaarne elamise tingimus, noores eas ka arenguks ülivajalik ja kui ühiskondlik elukorraldus on selline, nagu ta praegu on, siis tuleb trennis käia. See on üsna eluküsimus. Seega tuleb ka treenerile palka maksta ja vanematele jätta laste trennide eest maksmiseks samuti piisavalt raha. Praegu see asi kisub mitmest otsast rappa, aga eks kõike saab ju veel paremaks muuta. Vaatame seda asja nii ja naa ja teeme kõigi jaoks parima valiku!

TJT