Esmaspäev, 31. juuli 2017

Pääsupoeg



Lapsed käisid isaga poes ja leidsid parklast pesast välja kukkunud udusulis linnupoja. Nägi selline armas pussakas välja ja nad tõid ta kingakarbi sees koju. Toitsid tiku otsast munapurus veeretatud hakklihaga ja lind hakkas üha rohkem oma vanemate moodi välja nägema. Ema oli neil pääsuke, selle nägid lapsed ära.

Nädala pärast tulid udusuled ära ja oligi pääsuke valmis: kurgu alt oranžikas, seljasuled siniselt küütlemas. Mina käisin temaga vahel jalutamas (istus ilusti mu käe peal) ja poeg andis talle õues lennutunde. Eks temaga ikka omajagu passimist oli, meil on kaks kassi ka. Pääsuke elas köögis heintega vooderdatud karbis. Pärastpoole pigem karbi serval, kohe, kui kaane pealt ära võtsin, kargas välja. Toitsime teda umbes korra või paar tunnis. Hommikuti pärast ärkamist mitu korda järjest, siis tal oli kõht üsna tühi. Ja koristasime sitta üsna mitu korda päevas.

Ja kui lapsed üks ühes, teine teises suunas jalga lasid, jäi linnuke minu hoolitseda. Kui ise ka ära tahtsin käia, pidin talle kasuvanema vaatama, õnneks üks armas noor sugulane vaatas mõne tunni ta järele ja andis süüa. 

Siis sai linnuke suureks ja lendas ühel päeval kõrge kuuse otsa. Istus ja siutsus seal ja lootis, et ma tulen talle sinna süüa andma, aga mul ju pole tiibu, millega lennata ja nii ma läksin koju tagasi. Mõni tund hiljem teda seal enam polnud, aga ma veel kuulsin teda. Ja nägin, kuidas üks pääsuke laia kaarega lähedalt minema lendas. Rohkem ma pole teda näinud ega kuulnud, ainult muud, võõrad linnud. Käisin ikka mitu korda sealkandis kuulatamas. Hämmastav, aga see siuts on täitsa kõrva salvestunud.

Võib selle üle ju arvata nii ja naa. Et nagunii käib sellise linnu käsi kehvasti, sest me ei olnud pädevad teda eluks ette valmistama ja putukaid püüdma õpetama. Ja kõigi ohtude eest hoiatama ja. Meie vanemlikud võimed olid siinkohal piiratud küll, aga mis see muidugi parem oleks old? Ja eks me ükskord saame mullaks kõik. See kaks nädalat, mis pääsupoeg meie juures elas, oli ikka eriline kogemus. Mulle meenub, et kui poeg sündis, ütles üks tark naine, et poegadele peab andma väga palju armastust. Tütardel on endal armastusele ligipääs olemas, aga poegadel olevat see lapseeas ema kaudu. Emaarmastuse kaudu nad õpivad õrnust ja see on väga vajalik. Eriti just sõjameestele ja tänapäeval. Linnupoeg õpetas meile õrnust ja hoidmist ja liikideülest armastust.

Õrnust ja hoidmist ja liikideülest armastust Sulle ka, armas lugeja!
TJT