Kui Eesti oleks elusolend - tegelikult ta ju mõnetigi on seda, siis ta oleks meessoost. Eesti tahab vallutada mäetippe, ronida kõigi teadaolevate edetabelite tippu. Eesti armastab neid oma lastest, kel on hästi läinud - edukaid sportlasi ja muusikuid ja poliitikuid. Eesti toetab oma tublisid lapsi ja annab neile ehk veelgi paremad võimalused - ikka selleks, et nad läheks kaugemale ja viiks Eesti nime endaga kaasa. Eesti tahab olla suur, kiire ja tuntud. Noor isane, selge.
Eesti tahab rääkida tugevatega, olla võrdne vanade Euroopa riikidega, vaadata silma ja suruda kätt nagu mees mehega. Eesti tahab kõnelda maailma vägevatega. Sest siis on ta ise ka vägev! Kui maailma vägev on temaga rääkinud.
Väikesest ja nõrgast vaatab Eesti üle. Vaatab üle nendest lastest, kel pole tingimusi, et oma potentsiaali avada. Vaatab üle nendest inimestest, kes ka täiskasvanuna oma eluga hästi toime ei tule. Neid pole talle vaja. Tema ihkab ainult suurust, mida oleks tal väikeselt ja nõrgalt õppida? Tipp Ja Täpp
1 kommentaar:
Marko Mihkelson kirjutab oma blogis Eesti edetabelikultusest:
http://markomihkelson.blogspot.com/2007/11/eesti-positiivne-edetabelikultus.html
Leiab, et see on edasiviiv. Kindlasti ongi. Mehelikku elu viib edasi. Mehed on kauem tööl, pingutavad tööalaselt veel rohkem ja saavutavad tööalaselt häid tulemusi, mis viivad Eestit üha kõrgematele positsioonidele edetabelimaailmas. Mõned naised teevad sedasama.
Lapsed ja ülejäänud naised on samal ajal omapäi, üksi või ripakil. Isa ja kaasat neil ei ole. Kogu tõelise eesti mehe jõud läheb edetabelite tagaajamisele. Ei ole seksikas, pigem morbiidne.
Rahvuse väljasuremise tähenduses.
Postita kommentaar