Mart Laar ja teisedki meespoliitikud on artiklites arutanud, kuidas naisi sünnitama saada, lausa sünnitamise masinat olen lugenud mainitavat.
Kasutavad ikka viisakamaid sõnu, aga mulle on tundunud, et lugupeetavate arust on meie iibeasja viga naistes. Et nad ei sünnita.
Minul võttis esimene sünnitus 12 tundi, teine poole vähem aega. Väsitav ja valus on sünnitus küll, aga mitte see pole takistuseks laste saamisel. Kui kogu laste saamine sünnitusega piirduks, siis võiks neid ikka teha küll. Kas just masina kombel, aga korra-paar aastas võtaksin ette. Mulle lapsed meeldivad, nad on jube armsad.
„Häda” on selles, et kui laps on valmis sünnitatud, siis suurem töö alles algab. Ja väga sageli peab naine seda tööd tegema üksi. Paremal juhul mehega kaksi, või ehk on keegi kena inimene abiks.
Aga riigi ja ülejäänud ühiskonna silmis on vastne titemamma pigem mingi priileivasööja – öeldakse, et titepuhkusel. Puhkus või asi, ma ütleks. Süüa ja magadagi pole vahel aega, muust lustist rääkimata. Alailma ja vahetpidamata tuleb titenduse tööd teha. Ressurssi kulub sellise inimese peale palju (tuba olgu soe, ema toit kvaliteetne ja titeasjad ka veel), tulu on vähe.
Inimene ei maksa meil ju midagi.
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar