pühapäev, 2. september 2007

Mõnus hommik

Ma ärkan vara. Tõusen enne kuut. Keedan teed, panen pudru hakkama. Kuni tee jahtub, võtan õuna. Söön seda pikkamisi. Loen lehte. Söön putru vm. Seda,mida tahan. Nii, nagu tahan. Üksi, keskendunult. Teised magavad. Naudin ilma ja tühjust. Ja iseennast.
Väikesega ühel ajal pole pooltki nii mõnus süüa. Kui ärkamisega hilja peale jään ja koos sööme, on see üsna sportlik ettevõtmine. Alailma püüda neid lusikatäisi, mis valesse kohta maanduvad. Kui seda ei tee, on pärast koristamist veel rohkem, sest väiksed käed ajavad pläga igale poole laiali. Ja hoida laua all sudivaid jalgu tagasi ja neid väikseid näppe, mis valesse taldrikusse tikuvad maanduma. Ja lärmi, mis sellest tikub tulema. Elementaarsete lauakommete omandamiseni on meil veel tükk maad.
Aeglane hommik annab jõudu kogu päevaks.
Kui olen mõnusasti päeva alustanud, on jõudu ja aega ka last kuulata.
Tipp Ja Täpp

Kommentaare ei ole: