Tundub ju, et hea meeleolu kas on või siis teda pole.
Samas tundub mulle vastutustundetu oma meeleolu ilma hooleks jätta - et kas sajab või paistab päike või millisel toonil teised on minuga kõnelnud. Mina tahaksin alati olla kõnetatud armastaval empaatilisel toonil. Nii ka minu lapsed. Ja üldse kõik lapsed, vanusest sõltumata. Halb ilm ega turtsakas kõnetus ei peaks olema põhjuseks, miks ise nõnda käituda.
Niisiis, kust seda empaatilist armastavat kõnetooni leida - väsinult, kiirustades jne?
1. Mind aitab vaikuses olemine. Võimalikult sageli, mitu korda päevas. Vaatan puud. Näiteks lapsega mänguväljakul olles. Eestis vist pole veel kohta, kust ühtki puud ei saaks näha. Puu on nagu lootuse ja vastupidavuse sümbol. Iga ilmaga väljas, juured kindlalt mullas, ikka oksad taeva poole, tulgu siis rahet või paistku päike. Ei ole halba ilma, on ainult elu - paistab mulle, kui vaatan puud.
2. Teine võimalus on ebasoovitavad emotsioonid kuhugi turvaliselt välja valada. Sportimisse, kunstitegemisse, koristamisse. Teadlikku hingamisse.
3. Mind on õpetatud ka oma pahameelt tänama. Tänama, et ta tuli. See on ühelt poolt selle meeleolu omaksvõtt - ei saa enne lahti lasta, kui pole omaks võetud. Teiselt poolt on tänamine üldse üks imerohi, mis aitab teadmata hulga hädade vastu. Enda elu omaksvõtt. Ja ravi.
4. Armen Tõugu "Indigolaste" raamatus on kirjeldatud meetodit, kuidas väljendada oma meeleolu näiteks joonistamise, kirjutamise või voolimise läbi. Seejärel vaadata enda sisse, sinna kohta, kus enne oli see väljajoonistatud meeleolu - mis seal nüüd on. Ja siis joonistada välja ka see teine meeleolu. Panna nad kahekesi kokku ja saata allavett. Alles peaks jääma neutraalne rahulik meeleolu, mida saab oma soovi järele suunata. Mõningase harjutamise järel mingites olukordades töötab.
5. Gurud saavad oma meeleolu lihtsalt oma soovi järele ka muuta - lihtsalt keskendudes headele tunnetele ja juba suudavadki neid väljendada, aga seda ma pole kogenud. Oleks tõesti huvitav teada, kuidas see neil toimib. Gurudel peaks ju ometi olema ka suuremad hingelised takistused, mida ületada. Väiksest pahameelest saab igaüks ikka üle.
Aga peaasi on tahta. Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar