Agnes Kuus kirjutab Postimehes, et riik kaalub kooli vältivate laste vanemate karistamist.
Miks tuleb riigikontrollil koolis mittekäivate laste nimekirja pikkust nähes pähe püüda parandada kehva olukorda lapsevanemate karistamisega? Sest see on viis, kuidas neid omal ajal paika pandi. Ja neist ju kasvasid tublid inimesed. Ja sama mõte tundub hea ka meie haridusministrile. Mulle tundub see vale vaatenurgana.
Tuleks enne ikka küsida, miks kõik need ja paljud teised lapsed, kes on kooli nimekirjas, aga sealt ikkagi viilivad. Viga võib olla rasketes kodustes suhetes ja lapse isiklikes probleemides, aga koolisüsteem kui selline on ka jäänud endistesse aegadesse pidama. Suur osa tänapäeva lapsi ei jaksa kuut tundi paigal istuda ja täiskasvanu diktaadi all fakte pähe tuupida. Ja üha vähem on ka töökohti, kus inimesed niimoodi järjest paigal istuvad ning üha vähem on vaja korralikult fakte täistuubitud inimest. Tänapäeva elu on sootuks teine ja sootuks uus peaks olema ka koolikorraldus. Kool peaks arendama loovust, innovaatilisust, suhtlemisoskust ja enesetundmisoskust, rühmas toime tulemise oskust jpm. Kõige tähtsam, et inimene endaga toime tuleks. Integraali ja putukate silma ehitust pole peagu kellelgi hiljem vaja.
Häda ainult, et haridussüsteem on konservatiivne ning meil pole kusagilt võtta inimesi, kes suudaks tulevasi õpetajaid teistmoodi õpetada. Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar