Kuidas lastega suheldes oma viha talitseda?

Põhjalik viha teemaline lugu Teadliku Vanema lehelt, aitäh, kes saatis. Kopin kolmandiku sellest siia alla ka, sest paljud inimesed ei viitsi linke klõpsata.

Dr. Laura Markham kirjutab oma veebilehel www.ahaparenting.com sellest, kuidas lastega suheldes vanemana oma viha kontrollida.

Kõik vanemad saavad oma laste peale vihaseks. Asja teeb hullemaks asjaolu, et meil on elus teisigi survestajaid: kohtumised, kuhu oleme hilinemas, asjad, mis meenuvad viimasel minutil, tervise- ja rahamured jne. Kui sellisel hetkel tuleb mängu laps, kes on kaotanud oma tossu, kiusab oma väikevenda, on üdini sõjakas, või kellele on just meenunud, et vajab juba tänaseks kooli uut vihikut, on suurem tõenäosus, et kannatus katkeb.

Olgem ausad – rahulikel hetkedel, me teame, suudame lapsevanemana mis tahes ettetulevas situatsioonis paremini toime tulla ja rahu säilitada. Vihatormis tundub oma viha aga meile õiglane – kuidas saab see laps olla nii vastutustundetu, hoolimatu ja tänamatu?

/.../

Mis juhtub lapsega, kui tema peale karjuda või teda lüüa?

Kujuta ette oma meest või naist enesekontrolli kaotamas ja sinu peale karjumas. Nüüd kujuta ette, et keegi sinust kolm korda suurem nii teeb. Kujutle, et sõltud sellest inimesest täielikult nii toidu, eluaseme, turvalisuse ja kaitse osas. Kujutle, et see keegi on sinu peamine armastuse- ja kindlustundeallikas, maailmavahendaja. Ja sul pole kedagi teist, kelle poole pöörduda. Nüüd võta kokku kõik need tunded ja mõtted, mis see kujutlus sulle pähe pani ja korruta selle tugevus tuhandega. See on miski, mis juhtub Su lapse südames, kui tema peale vihaseks saad.

Muidugi saavad kõik meist oma laste peale vihaseks, mõnikord lähevad isegi raevu. Eesmärgiks tuleks saavutada enesekontrollivõime, mis laseb meil käituda nii, et negatiivne mõju lapsele on minimaalne.

Viha on piisavalt hirmuäratav. Sõnaline väärkohtlemine või lapse kutsumine vihaselt, lapsega ebaaustusväärselt rääkimine, tundub lapse jaoks väga isiklik, kuna ta sõltub vanemast. On tõestatud, et füüsilise vägivalla kogemine mõjutab lapse elu ka tulevikus negatiivselt. Kui su viha last ei hirmuta, annab see märku asjaolust, et ta on seda juba liiga palju näinud ning tal on tekkinud selle suhtes kaitsereaktsioon nii viha kui sinu suhtes.

Kuidas oma viha kontrollida?

Inimestes on tihti üsna automaatselt sees ,,võitle või põgene” reaktsioon ning konfliktsituatsioonis jäävad lapsed justkui ,,vaenlase” positsioonile. Kui tekib vihahoog, hakkavad hormoonid kehas möllama ja oleme inimesena valmis ründama. Pulss tõuseb, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad pingesse. Sellisel hetkel tundub võimatu rahulikuks jääda, kuigi teame ka ise, et laste löömine – isegi, kui see võiks kohese leevenduse tuua – pole see, mida teha tahaksime.

Sisenda endale juba eelnevalt, et löömine, vandumine, karistuste määramine vihasena jne pole lubatud. Ära karju ka oma laste peale. Kui tunned, et tahad karjuda, mine kuhugi mujale, näiteks autosse, keera aknad üles ja kisenda. Ära kasuta aga sõnu, sest need muudavad su veelgi vihasemaks.

Et ka su lapsed saavad aeg-ajalt vihaseks, on nende jaoks kahekordne kingitus, kui näitad neile enda peal, kuidas konstruktiivselt oma vihaga toime tulla – laste peale oma viha välja valades sa mitte üksnes ei tee neile haiget, vaid oled neile halvas mõttes eeskujuks. See, kuidas vihasituatsioonides käitud, õpetab neile nii mõndagi.

Alljärgnevalt on välja toodud 14 soovitust, kuidas oma viha kontrollida:

1. Pane piirid paika enne, kui vihaseks saad. Kui laste peale vihaseks saame, tuleb see tihti sellest, et me pole piire paika seadnud ja miski käib meile närvidele. Hetk, kui hakkad vihaseks saama, on signaaliks, et pead midagi ette võtma. See aga ei tähenda karjumist, vaid sekkumist viisil, mis aitab ennetada olukorda või käitumist, mis sind ärritab. Kui ärrituse põhjuseks oled sa ise – sul on olnud raske päev – võib olla abiks, kui seda lastele selgitad ning palud neil sinu vajadustega arvestada. Kui lapsed teevad mida ärritavat – mängivad mängu, kus keegi võib haiget saada, puiklevad kõrvale, kui neil midagi teha palud, segavad, kui püüad telefoniga rääkida vms, tuleks sul korraks katkestada see, mida teed, tuletada meelde reegleid või ootusi ja suunata nende käitumist.
2. Koosta nimekiri aktsepteeritavatest viisidest oma viha väljendamiseks. Kui tunned end vihasena, vajad võimalust maha rahuneda. Paljud suudavad endaga toime tulla lihtsa ja teadliku võtte abil: peatu, hinga ja tuleta endale meelde, et tegu pole hädaolukorraga. Raputa pinge oma kätest välja ning hinga seejärel veel kümme korda sügavalt sisse-välja. Kui tunned, et tahad lärmata, ümise. Võid püüda leida ka võimaluse naerda. See vähendab pinget ja tõstab tuju. Isegi, kui naeratad, saab närvisüsteem sõnumi, et tegu pole hädaolukorraga ja hakkab sind maha rahustama. Kui tunned, et pead ennast kuidagi füüsiliselt välja elama, pane muusika käima ja tantsi. Mõned inimesed kasutavad ka padjatagumise meetodit. Seda ma väga ei soovita. Ent kui seda siiski teed, on hea, kui saad seda teha oma lastest eraldi, sest seegi võib lapsi hirmutada.
3. Võta aeg maha. Pea meeles, et vihane olek on kehv alguspunkt mis tahes olukorras. Võta lihtsalt aeg maha ja tule tagasi, kui suudad rahulik olla. Ole lapsest pisut eemal, nii ei saa sa talle haiget teha. Ütle lihtsalt nii rahulikult, kui saad, et oled hetkel liiga vihane, et konkreetsel teemal suhelda ja tahad veidikeseks aega maha võtta. See õpetab ka lastele enesekontrolli. Kui lapsed on piisavalt vanad, et neid üksinda jätta, võid minna vannituppa, endale külma vett näkku pritsida ja sügavalt hingata. Kui lapsed on omapäi jätmiseks liiga väikesed, saad seda teha ka köögis. Pärast seda istu veidikeseks maha, hinga sügavalt ja tuleta endale meelde, et tegu pole hädaolukorraga ning lapsed ei vääri kehva kohtlemist. Tuleta endale meelde, et see läheb mööda. See on rollimudelina heaks eeskujuks ka lastele.
 

/.../

Loe täispikka originaalartiklit siit. Origniaalartikli autoriks on Dr. Laura Markham, veebilehe AhaParenting.com looja ning raamatu ,,Peaceful Parent, Happy Kids: How To Stop Yelling and Start Connecting“ autor.

Article by Dr. Laura Markham, founder of AhaParenting.com and author of ,,Peaceful Parent, Happy Kids: How To Stop Yelling and Start Connecting”