neljapäev, 13. november 2014

Brežnevi laululapsed


Tütar tuli eile koju ja ütles, et ta muidu klassiõhtule ei saa, kui peab pühapäeval laulukoori minema. Sest laulukooris on lapsi väheks jäänud ja vaja, et oleks rohkem ja siis mõtlesid õpetajad sellise asja välja, et need, kes on varem laulukooris käinud, peavad seal käima. Klassiõhtu on tuleval nädalal. Sinna tahab laps minna. Talle üldse meeldib koolis.

Laulukoor on talle ka väga meeldinud, ühine laulmine ja ühise rõõmu kogemus on väga oodatud. Meie tütar armastab muusikat. Dirigent on ka väga armas inimene ja meeldib tütrele. Sellegipoolest otsustas tütar sügisel pärast pikkki mõtisklusi, et jätab sel aastal laulukoori  ära. Ta argipäevad on väga pikad, vahel 13 tundi järjest kooli ja muusikakooli, nii et koju jõuab pärast üheksat õhtul. Ja vahel on järgmisel päeval seitsmest äratus. Ja muu huvitegevus. Ja issi-emmega tahaks juttu  rääkida. Ja vahel sõbrale külla minna. Lihtsalt telekat vaadata, käsitööd teha, jooksmas käia (trennist ära mitte unistagi – kuigi talle väga meeldis ka seal). Kuuendas klassis antakse muide õppida ka. Ja kodus tuleks ka viiulit harjutada. Tal ei ole kunagi aega lihtsalt olla. Ja kuidas ma ka ei jälgiks, ikka tahab koguneda unevõlga. Meie tütrel on veel vaja kasvada ka. Seda kõike on liiga palju ja nii ma ka laulukoori dirigendile kirjutasin. Seletasin pikalt, et ei jaksa lihtsalt, koormus on läinud juba niigi väga suureks. Emana ta paistis mind isegi mõistvat – kena inimene ikkagi. Klassijuhataja on ka kena inimene -  mõistab dirigendi muret ja soovi.

Nüüd  siis selline sund. Mullle tuli meelde nõuka aeg. Minu lapsepõlves olid Brežnevi pakikesed. Tahad viinerit või kohviube, pead neid teisi asju ka ostma. Või väärtraamatu omandamiseks ostma lisaks miski parteikongressi kõnede väljaande või „Ülesküntud uudismaa“ (kah vist Brežnevilt). Ja õnnelikud olid, kes üldse midagi said. Kehvema ametiühinguga asutuse töötajatel polnud sedagi.

Aeg käib ringiratast ja oleme samas kohas tagasi. Kas nad hakkavad seal lastekooris laulma „me lapsed Lenini, me lapsed Stalini“? Millisel sajandil me õigupoolest elame? Millise võimu all?

TJT

Kommentaare ei ole: