Meie 8-aastane poeg ei ole just suur lugemishuvline, aga teatavasti on see vajalik oskus ja vilumuse saavutamiseks tuleb treenida, nii et iga asi, mis teda selles edasi viib, teeb mulle ka rõõmu. Leidsin ja tellisin pojale lugemisvara - lasteajakirja "Minu Maailm". Ise olen ka lehitsenud ja lugenud ja mõnda asja loeme koos, et hoida üleval positiivset emotsiooni ja samas nendel teemadel arutleda. Koos lugemine käib meil nii, et mina loen osa pikemat lugu valjusti ette ja siis vahepeal ei loe või vähemalt lõpu loeb laps ise – vaikselt, sest eesmärgiks on sügavuti arusaamine, mitte vormiline lugemisoskuse kontroll. Vahel ta räägib mulle ise ka innukalt, milliseid uusi asju ta teada on saanud.See on pigem teadasaamistele ja huvitavatele faktidele pühendatud ajakiri, aga sugugi mitte ainult. Ajakirja detsembrinumbris oli teemaks nt kas delfiin on targem kui inimene – südamlik (ja faktidele tuginev) lugu nende kaunite olendite hingetarkusest, lõpetuseks konkreetne viide, kus inimesel oleks vaja areneda, et nendega samale tasemele jõuda. Veel on juttu Stonehenge'ist, Inglismaa kummitustest, ilutulestikust ja veidratest relvadest, rubiinist, punasest värvist ja vanadest pühadekommetest. Pojale meeldivad väga piltidega õpetused, seekord õhupalli täispumpamisest ilma puhumata ja minu meelest on imetore pikem kirigami õpetus – ma enne sellest jaapani paberilõikamiskunstist polnud kuulnudki (v.a paberist lumehelveste lõikumine, see meile meeldib ammu). Lisaks palju väikseid teadmiste nupukesi ja infot peatselt toimuvate ürituste kohta.
Mulle meeldib, kuidas teemad on valitud ja edastatud – soojalt ja isuäratavalt. Meeldib, et peale mõistuse saavad toitu ka tunded ja õige õrnalt puudutatud ehk ka vaim. Pealegi on see ajakiri eestlaste tehtud. Earühm on umbes algklassilapsed, aga täiskasvanuga koos saab ka viieaastane* kogu info kätte. Soovitan soojalt!
* Soovitava vanuse kohta on kommentaariumis mõlgutatud.
TJT
3 kommentaari:
Olen pikka aega juba seda ajakirja käinud poelettidel piilumas. Kui mehele näitasin, siis tema teadas, et on samamoodi käinud piilumas :D Aga kumbki osta ei julenud, sest kardame, et meie 5aastasele jääb see ikkagi natukene "suureks". Võib olla proovime hoopis raamatukogst laenutada ja vaatata, mis nägu laps teeb :)
Aitäh sulle selle postituse eest!
Aitäh! Noorematele lastele sobib kindlasti jutustamine paremini kui lugemine, just selliste piiri peal keeruliste lugude puhul (mis üle piiri, see üle piiri muidugi). Mina tegin nii, et silmasin enne üle, millest juttu ja siis rääkisin teksti oma sõnadega, raamat põlvedel. Mõnda juttu ma jutustan praegugi. Mulle nt tundub see Stonehenge'i jutt äge, aga ma oletan, et see poega nii väga ei köida. Aga ta tahab minuga koos olla ja siis ma ükskord proovin talle seda jutustada. Ega alati ei õnnestu ja ju siis polegi vaja.
Ja kahtlemata sõltub vanus väga lapse huvidest ja kalduvustest. Aga õnneks on olemas raamatukogud. Meie oleme enamasti raamatukogust kõike võtnud, aga paremate ajakirjade värskemad numbrid on kogu aeg väljas, niisiis selle tellisime ja nüüd on rõõm neid edasi laenutada.
Mõtlesin veel, meenutasin minevikku ja jõudsin äratundmisele, et viiesele vist on jah varavõitu. Viies-kuues eluaasta on muinasjutunduse kõrgaeg, mil last peaks ümbritsema eelkõige sümbolikeelne ilus maailm nagu muinasjutus, see paneb aluse loovuse arengule ja annab hingele jõudu. Meie poeg tahtis viieselt pigem multikaauto ajakirja (kohutav lektüür, aga kui see kaudselt lapse lugemishuvi toetab, siis leppisin sellega). Varsti saab sisukamaid muinasjutte lugema hakata.
Samas on maisemate huvidega peredes nagunii teised vaatenurgad ja kasvatusstiilid ja sellistele teadushuvilistele lastele saab neid asju sobivalt võibla siiski ette kanda.
Ega rahumeelne kasvatus nii väga last ei riku. Mind taheti nt kasvatada elitaarse kultuuri austajaks, aga ei läinud korda, minu enda eelistused on mujal (loodus). Peaasi, et lapsele oma eelistusi peale ei suru. Pakkuda vast ikka võib.
Postita kommentaar