Kui keegi küsiks, mis on kõige ilusam luuletus, siis ma
vastaks: lootusrikas vaade.
See väike salm on refräänina mu toimetusi saatud sellest
peale, kui Heli Kudu selle oma meeleõpetuse seminaril lausus.
Ja see on avanud tõesti uusi maailmu, neid sisemisi, mis on
asjade ja nähtuste sees ja mis on lõputult suuremad kui välised nähtavad ja
katsutavad maailmad. See on vikerkaarest sild üle maiste hädade oru.
Ma lausun endamisi: lootusrikas vaade ja vaatan, mida see teeb. Milliseid imesid seekord, täna. Väikestest
asjadest saavad suured.
Ma tänan kõiki, kes on hoidnud mu kohal ja ümber ja eel
lootusrikast vaadet kui vihmavarju või sooja salli või tõrvikut. Ja aidanud mul
pärale jõuda siia, kus ma praegu olen, tänasesse päeva kõigi nende kogemuste
võrra rikkamana.
Ma tänan ja tahan omalt pooltki jätkata selle samaga: hoida
lootusrikast vaadet, kus iganes ja kellele iganes seda vaja peaks olema. Vahel väsivad
ka suured, siis aitab lähedaste usk ja lootus ja armastus.
Kes ütles, et lootus sureb viimasena? Kes kaotab lootuse,
kaotab kõik. Teekond vikerkaare teise otsa algab esimesest sammust.
TJT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar