Iseseisvalt, toidust

Viimasel ajal minu tehtud toidud ei lähe, juba sügisest saati on mingi häda, et lapsed ei taha eriti  köögiviljatoite, eriti poeg, kes titana sõi  köögivilja väga hästi, hea söömaga laps. Tütar on pigem hiljem tervislikumate valikute peale tulnud (titana tal oli nt porganditalumatus ja üldiselt köögiviljad pigem ei maitsenud), ütleb, et on minu mõjutusi vastu võtnud, aga igatahes võib juhtuda, et sööb ja kiidab. Enamjaolt nad tahaks pigem kartulit ja liha süüa (kompromissina kõlbab ka köögiviljaga hakkliha). Heal juhul võtavad ka porgandit krõmpsutada. Viinamari läheb ka, kui on hele ja seemneteta. Üldiselt on neid asju kole vähe, mida nad tahavad. Vanasti kõlbas ikka peagu kõik, mida ma pakkusin. Imelik, et see niipidi on. Sageli just väiksed lapsed ei taha ühte ega teist ja kaunviljad lastele sageli ei meeldi. Meil on vastupidi. Söögi valimine tuli koos arusaamisega, et olen nüüd suur ja elan ise, nagu tahan.

Tundub, et olen kodukoka ametist lahti saanud. Vahel keedan kondipuljongit ja sellest saab ikka ilmatu kaua söönuks (osa puljongit panen kohe sügavkülma). Hea kerge elu, nii vähe peab süüa tegema. Korra päevas söön magustoitu. Tavaliselt vahukoor külmutatud marjade ja moosiga, lisaks röstitud leivapudi või kuivatatud tatraidandeid. Lapsed ei taha seda ka (nad saaks ikka ise valida, millist marja ja mida veel oma magustoidule panna, mina selliseid asju pole kunagi peale surunud, ikka ise igaüks komplekteerib oma toidu). Kunagi neile vahukoorega üle valatud külmutatud marjad meeldisid ja (eriti vähese suhkrusisaldusega) kodumoosi võib kah rivitult süüa.

Mingeid piire saan ainult toidu varumisel seada. Hommikuks ikka pudru- ja smuutiained, muud toiduained võimalikult naturaalsed ja lisaainetevabad ja mingil määral ökod.

Ma päris hästi ei oska seda vabadust nautida, sest kõiksugu muud toiduvalikud sisaldavad naatriumglutamaati ja muid ebasoovitavaid lisaaineid ja paljast leiba närida ka ju ühekülgne (poeleivas on ka jahuseenetõrjeks kasutatav mürk sees, nimetavad seda jahuparandajaks). Õnneks on tänapäeval jälle ka E621-vaba sinki olemas. Üks lugu naatriumglutamaadist on siin, aga eks ole mujal ka kirjutatud, et tekitavad kõiksugu tähelepanu- ja tervisehäireid. Samas hea, et niigi on, vähemalt esimestel eluaastatel oli neil puhas toit (lasteaias ka, seda peetakse seal senimaale väga oluliseks). 

Ju mul siis on aeg pöörata oma tähelepanu pigem muudele asjadele. Minu eelistatud toidud on kodus ju edaspidigi nagunii olemas ja soovi korral vabalt ka lastele kättesaadavad.

TJT