Artikkel andekate laste eksistentsiaalsest depressioonist. Kallistage oma lapsi ja rahulikke pühi!
Hiljem lisatud. Ma olen seda ka häbenenud, et meie ikka veel oma lapsi kallistame ja et nad võivad issile-emmele kaissu minna. Sest nad on ju nii suured juba. Aga vaatasin vahepeal ringi ja kuulsin-märkasin, et teised ka kallistavad isegi oma veel suuremaid lapsi. Praegu mõtlesin ümber. Armastav puudutus võiks olla elu loomulik osa ja hoopis häbi on ebavajalik. Mõni päev mulle meeldib see praegune aeg, mil saab kõik halva ja mittevajaliku uueks ja heaks muuta, ole ainult mees/naine, ja saa aru, kus see hea ja parem on.
TJT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar