Laps mängis pika kava ühe pala teise järel. Kuulajad kiitsid ja
plaksutasid, nagu etikett nõuab.
Teine laps ei võtnud oma pilli kohvrist välja, ei tahtnud
esineda, kuigi temagi oli aasta otsa usinasti harjutanud. Ma tean, et meie
tütar poleks ka sellises keskkonnas nõus midagi ette näitama. Noore viiuldaja
emana ma tean, milline on toetav viis kuulata: istuda vaikselt ja kuulamisele
keskendunult ning lasta endas mängitavat muusikapala läbi selle parimas võimalikus
esituses, püsides tugevas maa ja
taeva ühenduses. Kui noor interpreet on sellise kuulajaga ühenduses, püüab ta selle
tunnetuse kinni ning hakkab seda jäljendama, nii kuis oskused võimaldavad.
Nii nagu igas inimeses on olemas mees- ja naispool, on temas
ka kõik kristallid ja taimed. Inimese sees on terve universum. Igaühes meist on
kuningas, sõjamees, maag, tütarlaps, perenaine ja natuke nõida. Kõigiga neist
me pole tuttavad. Sellega on pigem nii, et me oleme tuttavad enda nende
osadega, kellega me sageli suhtleme ja väekamad on need, keda me oma tähelepanuga
toetame.
Iga viis, kuidas me lastega oleme, kasvatab neis midagi, toetab mingite omaduste arengut. Minu meelest pole võimalik lapsi üldse mitte kasvatada, kui täiskasvanu on lapsega samas ruumis. Pillimängu
ajal sahmerdav ja lobisema tükkiv kuulaja kasvatab esitajas võilille omadusi:
sa võid teda välja juurida, palju tahad, ta tuleb ikka ja ajab oma juured
sügavale mulda. Ja igal kevadel sirutab ta end uuesti päikese poole. Sahmerdav kuulamise
viis karastab esitajat eluraskuste vastu ja eks muusikutel tuleb ju nagunii ükskord
vasktorudest läbi käia ning selle juures enda emotsioonidega toime tulla.
Tähelepanelik toetav kuulamine kasvatab esitajas orhidee
omadusi: ta ei pea pingutama ellujäämise ja toimetuleku pärast, tema töö on
ainult ülima ilu ja isikupära taotlemine. Selline kuulamine toetab hinge avardumist ning suure
armastuse ja ühtsuse kogemist.
Ma armastan väga võililli nende visaduses ja säras:
seespidiselt. Mulle ei meenu ühtki taime, kelle juuretõmmise tarvitamine annaks
võrreldava kehalise enesetunde. Ma armastan orhideesid ka väga: selle hingelise
ja vaimse heaolu pärast, mida nende vaatlemine minus tekitab.
Selle vaate õpetas mulle õunapuu.
Hiljem lisatud. Kui ma olin selle kirja pannud, sain aru, et
see oli ühe teise olukorra projektsioon ja see laps vajab endas hoopis teiste omaduste kasvatamist. Ma ilmselt ei saa sellest sageli arugi,
kui nii läheb, sest olen üsna tugevalt oma maailmakirjelduse viisi köidikuis (või lummas?). Hea taipamine igatahes.
TJT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar