Kord läksid meie lapsed tülitsema selle üle, kelle
joonistatud auto on kiirem. Mõlemal oli juba õige mitukümmend kohta
kiirusenumbrit kirjas ja ikka kirjutas teine veel mõne koha juurde. Mõlemad joonistasid
remondi ajal seinale, tapeet oli just maha võetud ja uus panemata. Numbreid mahtus
väga palju, paari meetri jagu, sest teine sein oli alles kaugel. Väga oluline, et just see enda auto
oleks kõige-kõigem. Kuigi jah, kui ma imestunult küsisin, mis kiirusest siin
joonistatud autode puhul nii väga ikka rääkida – nii et kasvõi läheks karvupidi
kokku, hakkas üks naerma ja teine mõtles järele.
Poeg küsib mu käest üsna sageli maailma kõige rikkamate
inimeste kohta ja kõige suuremate palkade kohta, igasugu muudest kõige vingematest
rääkimata. Parim olemine on tema jaoks oluline teema ja mis tunne oleks, kui oleks kosmilised rahasummad kulutada. Ja ühtlasi on see talle ka murekoht,
sest kuidas küll ise nii kõvaks tegijaks ja nii palju raha saada.
Seekord sattusime lugema „Minu Amazonast”. Autor on nutikas
matkasell ja ekspeditsioonijuht, kes olustikujuhtumeid kirjeldades lisab
kõiksugu ajaloolisi taustu, kokkuvõtteid ja kõrvalvaateid, mis minu jaoks
lugemise väga sisukaks muudavad, aga koolilaps saab neist ka oma jao ikka kätte. Näiteks on raamatus üksjagu juttu erinevate
kohalike inimeste elust. Amazonase jõe ääres elavad kohalikud on valdavalt üsna
vaesed. Pojale avaldas muljet koht, kus kirjeldati kautšukiäri tagajärgi kohalikule
kultuurile ja maailmavaatele. Me arutasime veel tükk aega ökojalajälje suuruse
ja ökoloogilise tasakaalu teemadel. Üht-teist ta teadis ju enne ka, BBC
loodusdokid on soovitatav televaatamine ja mina arvan sellest mõndagi. Aga nüüd jõudis selle noore eesti mehe põneva loo kaudu miski äkki uuel
tasandil tema teadvusse kohale. Kust ja mille arvel nende ühtede määratu rikkus
tuleb ja millist elu me tegelikult soovime. Mul on hea meel, et mul taaskord oli võimalik rääkida, miks mina
tahan teha tasakaalustatumaid valikuid. Ja rõõm sellest, et on nii sügavuti tarku noori mehi, kes sellist elu elavad ja selliseid raamatuid kirjutavad - eeskujuks ja järgimiseks paljudele. Toimetulek sellistes tingimustes on minu jaoks juba saavutus omaette.
TJT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar