Lugemist tüdrukutele

Kiire mõistatus: mis on neil fraasidel ühist:

Agent. Missioon nr 1

Mürk e-mailiga

Kivid, tulnukas ja sekt

Prügimäe Stig

Õige vastus: need on nende raamatute nimed, mis me tütar viimati raamatukogust laenutas (ja kahe nädalaga ka kõik läbi luges). Viimased kaks vist meeldisid talle päris hästi, Reinausi olen siin blogis varem ka kiitnud. Aga. Juba pealkirju silmitsedes tekib minus kõhedus. Kord-korralt leiab ta raamatukogust sellist lektüüri, mis minu jaoks on liiga õudsad lugeda. Nojah, hea et laps nii ara verega ei ole kui ema. Tegelikult arvan, et see lugemine meeldiks poistele samavõrd ja vahest enamgi kui stereotüüpsele tüdrukule.

Kaeblesin siis oma muret tütarlapsele minu meelest sobiva lektüüri puudumisest tuttavale, kes soovitas enda lapsepõlvest armsat „Salaaeda” ja selle lahkesti ka oma kogust laenuks andis. Olgu ta tänatud! Ometi üks eakohane ilus lasteraamat, kus peategelaseks on 11-aastane tüdruk ja tegevus toimub vist 19. sajandi Inglismaal. Tütrel tuli vahepeal lugemises takistus ette, ütles, et on igav ja kõik huvitavad asjad selles raamatus olid alguses ära (lapse vanemate surm ja tema kolimine Indiast Inglismaale). Mõninga nuiamise peale lubas ta mul seda endale õhtujutuks ette lugeda. Niisiis lugesin kusagilt algusepoole kohast väikse jupi. 

Kaunis loodusekirjeldus ja meeldivad inimsuhted. Erilised suhted looduse ja inimeste vahel. Rahulik, hingeline, paeluv. Mulle väga meeldis ja tütar sai uuesti raamatuga kontakti. Luges läbi ja oli rõõmus. Ma arvan, et ta sai sealt hingele toitu. Ja vaheldust arvututele seiklustele ja vohavale vägivallale, mida tänapäevane lastekirjandus nii tulvil on. See oli hingelise kasvamise kogemus, mille kaasaelajaks lugeja lubati.

Samalt autorilt on ka „Väike lord Fauntleroy”, mis on saadaval nii e-raamatuna kui Salme Reegi loetuna topelt CD-l. Ja üht-teist muud. Ole lihtsalt tark ja oska küsida. Internetist saab hõlpsasti infot klõpsida.

Samast sordist on ka „Pollyanna”, mille hiljuti tütrele raamatukogust võtsin. Ja ise ka lõpuks sain läbi lugeda. See on jälle ilus lugu 11-aastase tütarlapsega peaosas, tegevus toimub sajanditaguses Ameerikas. Eriti vaene Pollyanna satub pärast vanemate surma elama oma tädi juurde, kes tunneb ainult kohustusi. Ja see eriti lahke meelega tütarlaps muudab ajapikku terve linna oma kohaloluga armastuse oaasiks. Liigutav lugemine mulle ka. 

Pollyanna rõõmumängu soovitaksin kõigile: proovi igas asjas midagi head leida. Isegi kui vahel on see väga, väga raske. Tulemus on seda väärt.

Viimati võtsin tütrele raamatukogust Inglise printsessist pajatava päriselu loo "Kate". Alul paelus mind selle juures Kate'i kujunemise lugu. Ja tema imago kujundamise lugu seal paralleelselt. Nii tore, et üks tütarlaps vooruslikuks jääb ja õhtu jooksul ainult ühe klaasi veini ja platooniliste suhetega piirdub. Ja et sellest nii kirjutatakse. Pärastpoole muutus sisu küll ülevaateks brittide kollasest kirjandusest. Aga no las siis seekord olla tutvus kõmupressiga kõvade kaante vahel. Natuke kirjanduslikku rämpstoitu, aga suht maitsekalt ja kvaliteetselt serveeritud.

TJT