reede, 18. jaanuar 2008

Lohutamisest

Mul sattus hiljuti raamatupoest mööda minnes vaba veerandtund, ja pöörasin sisse. Leidsin raamatu „Laps on külaline”. Lugesin sellest kohast, kus oli kirjas, et lapse lohutamiseks on parim teda lihtsalt lohutada. Mitte juhtida tähelepanu kõrvale nt mänguasjaga, sest see võib põhjustada asendustegevuste otsimist täiskasvanueas. Mitte pakkuda toitu, sest kui see harjumuseks saab, hakkab ta seda tegema ka täiskasvanueas. Mitte pakkuda ka lutti ega emarinda, sest siis hakkab ta õpilasena pliiatsit närima ja hiljem võibla otsib sigaretti. Lohutamiseks on kõige parem laps sülle võtta, silitada ja lohutada.
Ja teha sinna juurde kõik võimalik, et ema ise püsiks rahulik. Sest ema rahu on kindel tugi ja varjupaik, mida laps teab otsida, kui elavat eeskuju enda vastas tunneb. Ka täiskasvanuna. Emale endale on ka tema rahu kindel linn ja varjupaik. Alati.
Tipp Ja Täpp

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mina jäin eile mõtlema selle peale, et kas see on õige, kui minu väikene aasta ja 8 kuune lapsuke mind lohutab? Emmel oli eile nullpäev ja laps ikka oma 10 korda tuli ja võttis ümber kaela kinni, öeldes: " kall!"
Emotsioone võib laps näha (mõõdukas koguses), empaatiat võib endas kasvatada, natuke lohutada võib ka, aga on vist liiga suur koorem tema jaoks olla see, kes emme mured eemale ajab. Peab vist natuke tagasi hoidma oma murenägudega, laps on juba nii parasjagu suur ja tähelepanelik. Ma tean, et juba beebid tajuvad neid tujuvõnkeid, aga see lohutamine oli kuidagi eriti südamesseminev.

Laps Eestis ütles ...

Võibla ta tahab Sulle sellega meenutada, et kurbuse vastu on parim rohi armastus? Kindlasti on muid viise ka kurbusest vabanemiseks, armastuse sissehingamine on lihtsalt väga võimas. Veel ma arvan, et kurbuse tagasihoidmine ja ärapeitmine ei aita. Selles vanuses nad näevad kõik läbi. Ja näevad veel rohkem vaeva, et see kurbus sealt peidust välja tuua, et Sina saaksid selle lahti lasta. Kaunist päeva teile!

Metsamoor ütles ...

Meie kolmene vaatas mind ühel päeval, vaatas ja korraga ütles: see, kellel tuju ei ole, see ei peagi rääkima...

Ma ei saanud enne arugi, et mul tuju ei ole... On ikka nutikad lapsed ja väga hästi sõnastas ära:-)) Hea jupp seda va tuju tuli kohe tagasi:-)) Päikest ja palju tuju:)