esmaspäev, 8. aprill 2013

Koolitants 2013


Käisime jälle koolitantsul ja olime jälle selle võimaluse eest väga tänulikud. Seda võib vist juba traditsiooniks nimetada – meie  tütar käis koolitantsul esimest korda viieaastaselt ja mäletan, et ka nii noorele oli  see hea kogemus, laps ei väsinud pika etendusega liiga ära. Seekord vaatasime esimest etendust, kus olid lastetantsud ja vabad tantsud. Just see mulle koolitantsul kõige  rohkem meeldibki. Lapsed on armsad ja vaba tants haakub  minu  arusaamisega inimese olemusest.  Ja seda muusikat meeldib mulle kuulata, neid erinevaid rütme ja võimalusi maailma kirjeldada ja kogeda.

Teistel kontsertidel olid estraaditantsud jms populaarsem kultuur, mis mulle võõram. Ja sageli lärmine muusika, mida mina üldse muusikaks ei pea (küll aga meeldib hirmsasti me pojale ja paljudele teistele). Ma lausa natuke kardan neid tantse, kuigi loodan samas lõppvooru pääsenute üle otsustanud žürii heale maitsele (alaealiste tantsunumbrites ma ei tahaks erootikat näha, see tundub kuidagi väga vale, aga mõnel pool siiski tavaline). Koolitantsu kokkuvõtet saab vaadata ETV-s 13. aprillil, saateid on vist ka Tallinna TV-s ja mujal.

Niisiis lastetantsud. Lasteaialastest kolmanda klassini paistsid selle vanuserühma alla käivat. Suur osa laval olnud lapsi tundus küll vanemad olevat. Aga mõni väiksem oli ikka ka hulgas. Sellevõrra olid numbrid ilusamad, haaravamad, sügavamaid elamusi pakkuvamad. Armsad sõpruse ja putukate teemad. Sillamäe laste uskumatu painduvus. Mulle meeldis, kuidas mitmes numbris väikeste laste loomulik olek kavaks oli vormistatud. Ja et väljavalitud lastetantsudes oli palju vaba tantsu elemente – sedasorti maitsekasvatusega olen väga päri. See oli juhendajale pühendatud koolitants ja finaali pääsenud tantsude ühine nimetaja on kindlasti mingi vaimsus ja sisukus.

Minu  arusaamise järgi on keha inimesele antud ühelt poolt võimalusena elu kogeda, teisalt liigutamiseks ja eneseväljendamiseks. Vaba tants pakub võimaluse väljendada iga tantsija individuaalsust. Neis tantsudes on sügavust, mida mina elus igalt poolt otsin. Tantsunumbrite hingelisest ja vaimsest nõudlikkusest räägib ka valitud muusika: väikesed lapsed tantsimas Griegi mäekollide tantsu järgi või 4.-6. klassi lapsed Tormise „Raua needmise“ ja Kirile Loo järgi.  Vaimukad, ilusad, huvitavad kostüümid on oluline osa terviku loomises – need ettekantud tantsunumbrid olid kõik kolme-neljaminutilised terviklikud etendused – ja see pikkus on just paras ka meie lastele jälgida.  Paras inspireerima ja järele tegema. Mulle meeldib, kuidas sellisele etendusele kaasaelamine sirutab peegeldusena ennast ka hingeliselt ja vaimselt enamat kogema, oma olemust otsima. 

„Igavik“, „Nõiutud mets“, „Samma hiis“, „Halleluuja“ jt räägivad erinevatest vaimsetest kogemustest. Seekord tundus, et tantsude teemad olid pigem helged, aga mitte ainult, eks elul ole ka hämaramaid varjundeid, nii kanti ette ka hullusärgiteemaline tants, vene laste mõtlik „Võõrasse kodusse saatmine“, unenäoline „Sireenid“. Sekka tõesti väga peene ja keeruka hingelis-vaimse kihistusega tantse, mis mind oma kõrge teostuse ja sisu poolest ikka veel üllatasid ja vaimustasid (eks ma olingi lootnud häid kogemusi saada). Meie lastele meeldis väga „Aeg“ – internetist leitud vaimse teksti illustratsioon. Vabaduse ja vangistuse teemat märkasin mitmes numbris.

Medalil on alati teine külg ka. Olen sellise tantsurühma proovi vaadanud. Ja leidnud, et see, mismoodi lapsi selllisel viisil – vabalt – tantsuliselt mõtlema pannakse, ei ole ilmtingimata kõige terviklikum viis lapse seisukohast (siinkohal siis sean võrdluseks waldorfpedagoogikast omandatud arusaama sellest, mis on lapsele hea; suur osa tavaharidussüsteemist ei  kannata võrdlust välja). Ja kujutan ette, et nende numbrite taga oli nii laste kui juhendajate meeletu töö. Võib-olla taaskord koguses, mida ma terviklikuks ei pea, aga tulemus oli äärmiselt inspireeriv ja nauditav ja loodetavasti meeldis lastele koolitantsul esineda. Keskteed käia ongi siin elus vist kõige keerulisem. Ja keskteed käies tippu jõuda vist veelgi raskem. Igatahes keskpärasust koolitantsul ei leia, otsi või tikutulega. Puha tipud kõik.

TJT

2 kommentaari:

V ütles ...

Tänan muljetamast! Olen ka mõni aasta tagasi koolitantsu piirkondlikke etendusi vaatamas käinud, toredad olid, praegu pole aega kahjuks olnud. Ja muusikates oli ka seal alati väga toredaid leide, kohe kahju oli, et ei saanud esitajat teada, seda siis ei avaldatud. Kas Kanutiaia Dreek ka veel osales? Nende kava pärast tasus väga kohale minna, kui veel käisin.

Laps Eestis ütles ...

Kahjuks nad praegu ei anna ka teada, mis muusika järgi lapsed tantsivad - võiks minu meelest. Need arvasin ise ära tundvat.

Kanutiaia Dreeki ei olnud, kontrollisin praegu nimekirjast üle. Ilma tegi Carolina - aga teised olid ka kõik väga huvitavad. Sellest häädusest arvan, et küllap paljud väga head kavad ei jõudnud üldse finaaligi.