esmaspäev, 27. september 2010

Suhtumise asi

Lugesin Päevalehe artiklit ja see riivas minu turvatunnet. Autor kirjutab mh, et loll pole mitte see, kes raha küsib, vaid see, kes raha maksab asjakohast teenust vastu saamata. Ja kirjeldab, kuidas tema Bremi majas elades ühe ja teise häda all kannatas (raha küsiti palju, aga lepingus lubatud! teenus jäi saamata). Ja abi pole paluda kelleltki.
See lugu riivas minu turvatunnet, sest taaskord oli tegemist näitega, kus peavoolu meedias õigustatakse jokitamist (suhtumine, et loll on see, kes maksab). Inimene valib kodu enamasti muude asjaolude kui majahooldaja järgi. Ja veel paar kuud tagasi polnud mina nt Bremist midagi kuulnud. Inimene satub pahaaimamatult sellisesse jamasse ja tal pole eriti midagi võimalik ette võtta. Kui üks juuksur ei meeldi, saab minna teise juurde; kui ühe tootja leib ei maitse, osta teist. Kodu nii kergesti ei vaheta, sellesse on palju panustatud. Sellistesse asjadesse ei tohiks nii kergekäeliselt suhtuda (märkan, et juuksuri töö suhtes olen ma leplikum kui kodusse puutuvas).
Ma olen päri artikli autoriga, et inimestel võiks olla rohkem koostööoskusi, aga igas majas ei pruugi elada ükt-aktivisti, kes ühistu asjade korraldamise enda peale võtaks. Ja igas majas võib elada väga hõivatuid, haigeid või vanainimesi, kellele ka koridori koristamine käib üle jõu, muru niitmisest rääkimata (terve ja tugev ei pruugi aru saadagi, et ka see töö nõuab kehalisi eeldusi).
Eetikareeglid peaks kehtima siiski alati, igas olukorras ja kõigile. See oleks minu turvatunde alus. Ma soovin elada riigis, kus ka väetimatele on tagatud väärikas ja võrdne kohtlemine. Ja seepärast mõistan ma hukka sedasorti noorte ja edukate suhtumise (et loll, kes kannatab). Kui eetikat väärtustav suhtumine oleks valdav, ei saaks keegi endale jokitamist lubada.
Tegelikult ma arvan, et selline suhtumine ongi valdav. Ma ei tea oma tutvuskonnas just palju inimesi, kellest ma sellist ebamoraalset käitumist usuksin. Ja kui juhtubki? Siis me oleme vait ja teeme ka halva mängu juurde hea näo, lootuses, et häda ennast ei taba ja rebane kodu lähedalt ei murra. Kas see on mingi äraspidine koostööotsing?
TJT

Kommentaare ei ole: