reede, 8. veebruar 2008

Seksuaalsuse kujunemisest

Tahtsin eelmiste lugude jätkuks siia kirjutada seksuaalsuse arengust, aga märkasin, et teema käib mulle mitmeti üle jõu. Kui ma soovin vähemalt avalikus kohas hoiduda riivatustest ja moraliseerimisest, siis nagu ei oskagi kuidagi midagi kirjutada.
Sest pole ju asi selles, kuidas neid rohutirtse või minugi pärast inimeselapsi tehakse. Tehnika on selle juures see kõige väiksem asi. Aga seksuaalsus on inimese elu loomulik osa. See väljendub igal pool. Hea maitsega toit paneb mind ka end teistmoodi tundma kui lihtsalt omastataval kujul valgud, rasvad ja süsivesikud.
Ja samas on nende tunnete asjakohane väljendamine sageli mõneti keeruline. Me ei saa endale kunagi lubada rivitut seksimist kodus, tööl ja trollibussis. Mis oleks taose käitumise tagajärjed? Kusagil on sobiv viis ja asjakohane mõõt, aga seda sõnadega väljendada tundub uskumatult raske. Mina ei saanud isegi selle lühikese kirjatükiga hakkama, kaldumata korraks riivatustesse ja siis moraliseerimisse.
Kuidas küll nii ebaküps inimene oma lapsi saab õiges vaimus kasvatada?
Tipp Ja Täpp

4 kommentaari:

Udo ütles ...

Hea maitsega toit paneb mind ka end teistmoodi tundma kui lihtsalt omastataval kujul valgud, rasvad ja süsivesikud.

Eriti veel kui maitsed mitte suu vaid mõttega. Kui aga keegi on pannud pähe mõtte, et tegelikult on toidul riivatuse maitse juures, siis ilmselt tunnedki seda maitset. Mis mõtteid oma pähe lased! Lastekasvatusest aga. Mis mõtteid sinna paned!

Laps Eestis ütles ...

Hm. Mulle meeldivad natuke riivatud mõtted. Ma enamasti ei väljenda neid avalikus ruumis viisil, mis võiks korralikke kaaskodanikke häirida. Kodus laste kuuldes ka pean piiri.
Aga lapsed oma piire ei pea veel sugugi, nemad on mh seksuaalsusega olendid ilma et mina või keegi teine oleks käinud neile midagi lausa pähe panemas. Meie lapsed üldiselt ei vaata televiisorit ja kui, siis valitud asju. Seksuaalsus lihtsalt on, pigem tunne kui mõte minu meelest. Selle väljendamine või väljendamata jätmine jälle on peenem kui ma suudan siin sõnadesse panna. Tükk aega mõtlesin, aga midagi paremat välja ei mõelnud.

Udo ütles ...

Süüa on kah võimalik kahte moodi. Laadides toitaineid kehasse s. o. pistad aga lusikat suhu, samal ajal eelseisvatele tegemistele mõeldes. Kuid on ka võimalik kõikkeunustavalt saada söögiga üheks. On see söögist mõtlemine, söögi tundmine või mis. Kui seisad päikselisel aasal kesk lilli ja liblikaid, kas siis mõtled, tunned, või oled lihtsalt vaimse olendina kõiksuse osa. Seks telerist vaadatuna näitab jah pelgalt seda esimest, füüsilist poolt, et kuidas kehad ühinevad ja mis hääled siis kostavad.
Seksuaalsust pole tõesti võimalik lapse pähe panna või mitte panna, kuid on võimalik panna seksi väärtust. Kas seks on labane, patune, häbitu paljaste kehade hõõrumine, või on see pühalik ühinemine kõiksusega.
Aga riivatus. Hõh, ka riivatus võib pühalik olla.

Laps Eestis ütles ...

Jah, elus võib kõik olla püha. See mõte mulle sobib. Aitäh Sulle!