Rühi heaks

Mu viieaastane tütar tegi voodis kukerpalli ja hakkas nutma. Selg oli haiget saanud. Vaatasin voodi üle, seal polnud midagi kõva, mille vastu ta oleks võinud end vigastada. Selg valutas veel tükk aega, segas käimist, hüppamist ja jooksmist. Läksime siis perearstile, kes libistas käe üle selgroo ja osutas, et valutavas kohas on üks selgroolüli vale koha peal. Käisime röntgenis, mis näitas, et allpool on veel üks lüli teisele poole viltu. Perearst pani skolioosi diagnoosi, soovitas ujumistrenni ja saatis meid taastusraviarstile.
Juhtumisi rääkis üks tuttav yumeiho massaaži võimalusest – et parem enne selgroog massaaži abil paika panna ja siis alles ravivõimelda. Proovisime. Kolm pooleteisttunnist seanssi olid lapsele küll väsitavad, aga meeldisid. Ja valu pole pärast enam olnud. Massöör soovitas last palju riputada: kui ta ise käsipidi millegi küljes ripub, siis venib alaselg ja selja keskosa. Kui aga laps panna rippuma põlveõnnaldest (ise kinni hoides! ja pärast ettevaatlikult maha tõsta ning asetada külili puhkama, et selg saaks oma heas olekus pisut kauem olla), saavad venida ka kaela- ja turjapiirkonna lülid. Minu laps on eluaeg rippuda armastanud ja nüüd siis tuletab seda sageli meelde. Leiutas lausa, et ühel massiivsel toolil on tal võimalik ka üksi enda selgroo ülemist poolt riputada.
Siis läksime taastusraviarstile, kes arvas, et rindkere lihased on nõrgad. Mille peale vist pole muud, kui rõõmustada, et selgrookõverus, mida perearst ja algul ka massöör olid märganud ja mis oli ka röntgenipildil näha, on masseerimisega sirgeks saanud. Niisiis räägiti edaspidi rindkerelihaste nõrkusest. Arst kirjutas individuaalset ravivõimlemist ja arvas, et võimelda tuleks kogu elu. Eks meil kõigil, teadagi.
Võimlemisruumis olid suured pallid, suur osa harjutusi tehti pallidega. Oluline on harjutada end igapäevaselt pingutama. Kere lihaseid tugevdavad tasakaaluharjutused. Näiteks soovitas füsioterapeut lapsel arvuti taga või teleka ees hakata istuma suurel võimlemispallil (ikka hiljem, kui need istumiseajad jõuavad; praegu laps veel selliselt paigal ei istu rohkem kui söögilauas või joonistades-mängides ja loomulikult ei soovitanud keegi lapsel paigal istuda). Siis peavad kere lihased pidevalt tööd tegema. Hüppepalli soovitas ka osta. Ostsimegi, aga selgus, et „Disney kangaroo ball” on lubatud 45 cm asemel kõigest 30+ cm-ne ehk liiga väike ja jääb väikevenda ootama. Tütrele peaks uue ostma.
Proovisin ise ka kõik füsioterapeudi harjutused järele. Esimest korda elus sain aru, mis mõte on neil lapsepõlvestki tuttavatel tüütutel võimlemisharjutustel.

Perearsti hinnangul võib selline viga alguse saada liiga varasest istumisest-käimisest, liiga vähesest roomamisest või hüppekiigest – kõik need väsitavad esimesel eluaastal tita nõrka selga. Ja kõik spetsialistid kinnitasid kui ühest suust, et ujumine on hea spordiala, millega rindkere lihaseid tugevdada, samas kui ratsutamisest, suurest hüppamisest ja muust põrutamisest tuleks hoiduda.
Tipp Ja Täpp