Lapsed käisid isaga poes ja leidsid parklast pesast välja
kukkunud udusulis linnupoja. Nägi selline armas pussakas välja ja nad tõid ta kingakarbi
sees koju. Toitsid tiku otsast munapurus veeretatud hakklihaga ja lind hakkas
üha rohkem oma vanemate moodi välja nägema. Ema oli neil pääsuke, selle nägid
lapsed ära.
Nädala pärast tulid udusuled ära ja oligi pääsuke valmis: kurgu alt oranžikas, seljasuled siniselt küütlemas. Mina
käisin temaga vahel jalutamas (istus ilusti mu käe peal) ja poeg andis talle
õues lennutunde. Eks temaga ikka omajagu passimist oli, meil on kaks kassi ka. Pääsuke
elas köögis heintega vooderdatud karbis. Pärastpoole pigem karbi serval, kohe,
kui kaane pealt ära võtsin, kargas välja. Toitsime teda umbes korra või paar tunnis.
Hommikuti pärast ärkamist mitu korda järjest, siis tal oli kõht üsna tühi. Ja koristasime
sitta üsna mitu korda päevas.
Ja kui lapsed üks ühes, teine teises suunas jalga lasid, jäi
linnuke minu hoolitseda. Kui ise ka ära tahtsin käia, pidin talle kasuvanema
vaatama, õnneks üks armas noor sugulane vaatas mõne tunni ta järele ja andis
süüa.
Siis sai linnuke suureks ja lendas ühel päeval kõrge kuuse
otsa. Istus ja siutsus seal ja lootis, et ma tulen talle sinna süüa andma, aga
mul ju pole tiibu, millega lennata ja nii ma läksin koju tagasi. Mõni tund
hiljem teda seal enam polnud, aga ma veel kuulsin teda. Ja nägin, kuidas üks
pääsuke laia kaarega lähedalt minema lendas. Rohkem ma pole teda näinud ega
kuulnud, ainult muud, võõrad linnud. Käisin ikka mitu korda sealkandis
kuulatamas. Hämmastav, aga see siuts on täitsa kõrva salvestunud.
Võib selle üle ju arvata nii ja naa. Et nagunii käib sellise
linnu käsi kehvasti, sest me ei olnud pädevad teda eluks ette valmistama ja
putukaid püüdma õpetama. Ja kõigi ohtude eest hoiatama ja. Meie vanemlikud
võimed olid siinkohal piiratud küll, aga mis see muidugi parem oleks old? Ja eks
me ükskord saame mullaks kõik. See kaks nädalat, mis pääsupoeg meie juures
elas, oli ikka eriline kogemus. Mulle meenub, et kui poeg sündis, ütles üks
tark naine, et poegadele peab andma väga palju armastust. Tütardel on endal
armastusele ligipääs olemas, aga poegadel olevat see lapseeas ema kaudu. Emaarmastuse
kaudu nad õpivad õrnust ja see on väga vajalik. Eriti just sõjameestele ja
tänapäeval. Linnupoeg õpetas meile õrnust ja hoidmist ja liikideülest armastust.
Õrnust ja hoidmist ja liikideülest armastust Sulle ka, armas
lugeja!
TJT
