reede, 26. oktoober 2007

Kallivedaja

Pahandasin oma laste isa peale, et ta ei paranda suure lapse ratast ära. Ja mina ei salli tehnikatöid. Järelikult peab tema tegema, sest tema on mees. Väike tuli ja tegi mulle kalli ja siis jooksis issi juurde ja tegi talle kalli ja siis jooksis jälle minu juurde. Pani sutsu oma armastust minu sisse. Vedas armastuse niidi isani ja pani sutsu tema sisse. Ja siis jälle minu ja siis jälle isa juurde. Kudus kallistades armastuse võrku nagu väike ämblik. See pani mu heldima ja minu pahameel läks üle.
Nojah. Siis ma sain aru küll, et kui mees ka ei taha tehnikavärkidega jamada, siis tema ka ei pea seda tegema. Ja et see on ikka minu probleem, et suurem laps saaks rattaga sõita. Läksin ja viisin ratta parandusse. Ratas korras ja rahu majas.
Mõnikord ta ikka parandab ka. Miks need rattad üldse katki peavad minema? Aga samas: võibla see oli seda väärt.
Tipp Ja Täpp

Kommentaare ei ole: