Tütrel oli vaja uut krooni. Printsessidel läheb neid nagu sooje saiu. Niisiis võtsime krooniteo ette. Alustada tuleb muidugi väikevennast – kui õde midagi teeb, on tal ka kohe midagi vaja. Keetsin tärklisest lasteliimi, panin ajalehed lauale.
Titapoisile andsin paberi ja pintsli kätte. Andsin talle sinise aluspaberi ja surtsasin natuke vedelat sinist ja valget guašši ka. Neid oli siis kena pintsliga mööda paberit taga ajada, kliistriliimi sees lippab veel eriti hästi. Ja sekka õe rebitud paberitükke ja supilusikatäie peent tangu, mida sinna peale panna. See viimane meeldib tittedele väga*. Üks sorgeldus sai valmis, aga tööisu veel otsa ei saanud.
Niisiis andsin teise paberi. Nõukasinise (nõukogude aegse sinise paberi, mis minu lapsepõlvest järele jäänud). Ja tita õde leidis ühe sinisekirju salvrätiku, mida oli mõnus rebida ja tööle kleepida. See pilt sai küll väga lahe, minu mõningase kaasabiga, möönan. Nagu novembriilm, sünge ja tuisune ja samas omamoodi rahulik ja helge. Või siis oktoobriilm.
Vahepeal tegeles õde omale krooni meisterdamisega. Seekordne pole mitte tavaline, vaid võilillehaldjaprintsessi kroon, niisiis peab ta eriti uhke olema. Aitasin tal kollasest kartongist sakilise kroonipõhja teha, millele ta kleepis siidipaberist nutsakaid kalliskivideks (ja kinnitas ka pealt liimiga, et nt tantsu ajal paremini koos püsiks). Ja siis ta lõikas kollasest paberist narmaid, mis on nagu võilille õielehed – hoolikalt, palju ja peenikesi. Need said kolmelt realt krooni serva kleebitud. Teisel päeval viimistlesime (tegin kuivanud krooni printsessile parajaks ja koolutasin õielehenarmad allapoole).
Vaatan neid töid ja tunnen, et olen oma laste üle uhke.
Tipp Ja Täpp
* Esimese lapsega käisin beebide loovustoas, sealt selle nipi sain, et miskit pudistada oma kleepetöö peale, arendab peenmotoorikat ja puha. Meie tita on küll ratsionaliseerijate tõust, kallas puditaldriku töö peale ümber. Selge see, et nii saab rutem. Eks ta arendab peenmotoorikat kusagil mujal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar