Üks ema kurtis, et tema nelja-aastast poega sunnitakse lasteaias vaikselt voodis pikutama. Iga päev läheb kaks tundi lapse elust raisku. Sest tal pole üldse päeval und. Kui küsisin, kas ta ei tahaks last hommikul varem äratada, siis tal ehk tuleks päeval uni, see ema lausa ärritus. Sest see on nende elu ja mõnus on hommikul kaua magada. Ja mõnus on laps õhtul vara magama panna. Kui ta päeval magaks, siis ta kl 21 veel magama ei jääks. Aga emal on ju oma aega ka vaja. Õige küll. On vaja.
Ja nii on kõige mugavam, et laps magab hommikul kaua ja läheb õhtul vara magama. Siis pole vanematel vaja temaga tegelda. Ja tuba ei lähe ka sassi. Aga lasteaias võiks ta kogu aeg mängida – mis ta seal ikka muidu passib.
Tipp Ja Täpp
5 kommentaari:
Tüüpiline. Suure õhinaga soovitakse last, aga hiljem temaga tegeleda ja temaga olla ei soovita.
Kahju. Tundub nagu laps oleks mingi häiriv asi, mitte väike inimene.
Sellega seoses meenus mulle ka see, et suured inimesed omavahel on väga viisakad ja hoiduvad üksteise solvamisest ja muust taolisest. Väikeste inimestega nad seda ei tee. Väikest inimest võib ikka miskitpidi solvata, tema peale karjuda ja nõnda edasi.
Mina näiteks ei saa jälle sellest aru, et miks sundida last, kellel päeval und ei ole, lasteaias kaks tundi pikutama?
Miks ei võiks need lapsed, kellel und pole, väga-väga tasakesi näiteks pildiraamatuid vaadata, värvimisraamatut värvida või minugi poolest näiteks õues värvilisi lehti korjata-lumememme teha-niisama mängida?
Mina olin ka üks neist lastest, kes kaks tundi lage vahtisid ja endamisi ahastasid. Uni lihtsalt ei tulnud, kuigi enamus mu ümber magasid.
Alles kõige viimasel lasteaia-aastal anti mulle ja 1-2 teisele lapsele see õigus üleval olla. Kedagi see kadedaks küll ei teinud, enamus teisi lapsi olid mures, et miks me ei maga.
Aga hea oli mängunurgas raamatut lugeda või õues nautida seda, et jalgratas või tõukeratas oli ainult sinu päralt ja sa ei pidanud peale 2-3 minutit seda loovutama kellelegi teisele...
Jah, siin on tõesti vähemalt kaks teemat koos.
Mõnes mõttes on kõigil õigus ja minul pole ka selget pilti, kuidas teha nii, et kõigil oleks parem. Ise arvan, et parem, kui natuke suurema lapsega tegeleks võimalikult rohkem inimesi, et vanemail oleks võimalik oma aega saada. Praegu on tavaline, et vanemad ja lasteaed ongi kogu lugu. Ja siis nii juhtubki, et kogu aeg on midagi puudu, keegi häirib ja segab. Ja ema-lapse kontakt ka varsti enam ei paku rõõmu ei ühele ega teisele.
Päeval magamisega on ka omad lood. Mingi pikutamiseaeg võiks ikka kõigil lastel olla, kas just kaks tundi, on iseküsimus. Rahunemise aeg. Lasteaiaõpetaja on ka inimene. Ja tegelikult vajab kasvava lapse keha ikka natuke puhkust, istuli raamatuid vaadates ta seda ei saa.
ma leian, et kui mu laps lasteaias korralikult magab, siis jaksab ta õhtul ju kauem minuga mängida. niigi on jama seis, et suurema osa oma ärkvelolekuajast veedab ta minust eemal ja mulle jäävad mingid nadid 4-5 tundi õhtul ainult...
aga tööl on ju vaja käia
Ma olen Morgiega nõus. Mina ka tahan, et mu laps lasteaias korralikult magaks, et me saaks nt õhtul kuhugi minna. Või lihtsalt - et meie ühine aeg oleks kvaliteetne. Rõõmsa puhanud särava ja värske lapsega on endal ka tore. Kuigi siis peab muidugi endas olema ka seda sära ja jõudu, et talle vääriline kaaslane olla :-)
Postita kommentaar