Turul kõneleb viisakas riides kübaraga daam juustumüüjaga sellest, kuidas lapselaps on jälle haige, lasteaiast kodus ja midagi pole parata, peab teda hoidma. Tuleb ju neid aidata! Sellise kurbliku ohkega see väärikas daam lõpetab ja lahkub.
Minu tutvuskonda on viimase poole aastaga juurde tulnud ja tulemas kümmekond titat. Mulle meeldib tulevaste ja vastsete emmede seltskond. Aga midagi on nende juttudes väga ühist. Noortel (enamasti ikka julgelt üle kolmekümnestel emadel) pole kõrval oma ema, kes toetaks või julgustaks või aitaks last/lapsi hoida. Mõni vanaema elab eemal, mõni on surnud, aga suur osa lihtsalt ei taha oma lastelaste peale jõudu ja aega kulutada. Eks suur osa ole töölkäijad ja teine osa väsinud pensionärid. Abi pole eriti kellestki. Kahe vastse vanaemaga (mõlemad said sellelt lapselt kolmanda lapselapse) olen ise ka rääkinud. Kaeblevad, et küll on hirmus ja kuidas need lapsed küll oma titekarjaga hakkama saavad, peagu et pahaselt, et miks nad üldse enam lapsi saavad, kui kaks juba on. Kolm last on ikka üle mõistuse palju. Sest vanaemadel on ju oma töö ja oma elu.
Lapsehoidmine on kahetsusväärselt paljudele tänapäeva vanaemadele pigem karistus kui õnnistus või rõõm. Ja emad on kahetsusväärselt üksi, paremal juhul ehk mehe või hoidjaga kaksi.
Tipp Ja Täpp
3 kommentaari:
On ikka erandeid ka :) kes väga tahaks lapselapsi hoida ja abiks olla. Ainult, et tööl peavad käima ka need erandid, sest nad lihtsalt on veel nii noored et pensioniiga ei ole kätte jõudnud. Ja ilma tööta jälle hakkama ei saa.
Muidugi on! Ma olen ise ka neid kohanud, aga lihtsalt selles valimis (kümmekond hiljuti sündinud või peatselt sündivat last) selliseid näiteid polnud (üks ämm küll aitab vahel, tean).
Ma ise olen vahel unistanud, et hakkan oma vanaemapõlves lapsi hoidma. Nagu mind lapsena hoiti. Aga enamasti olin ikka terve kui purikas ja käisin lastesõimes ja -aias.
Meil on vastupidine mure - vaata, kuidas vanaemasid lapsest eemal hoida, et nad teda päris puruks ei väntsutaks. Kahjuks eriti üks neist jumaldab mu last nii hirmsasti, et on 110% tema teenistuses. Mis teadagi tekitab lapses tunnet, et kogu maailm ongi olemas tema teenimiseks.
Postita kommentaar