Meie sitikas teatas mulle rõõmsalt, et pissis minu teki sisse. Olin lasknud ta pärast pesu paljalt ringi kargama ja tema kasutas juhust ja sortsutas minu suletekki. Olin ikka nõutu küll. Hea meelega oleks lausa vihastanud, aga rohkem nagu ajas naerma. Tal oli lihtsalt nii õnnelik ja uhke nägu peas. Nagu me poleks aasta kaupa talle seletanud kuhu ja miks pissitakse. Siiralt imestab, et miks ei või.
Tema õde samas vanuses teadis väga ammu juba väga hästi, kuhu pissida. Aga kui me vahel mõne arusaamatuse käigus piirides kokkuleppele ei jõudnud, siis tema viis mulle ära teha oli lasta jalad harki ja pissida vaiba peale. Ja vahel ta püüdis ka minu voodisse hüpata. Karistuseks või nii. Vahel õnnestus ka see, kuigi ma enamasti jõudsin ta ikka lageda põranda peale tõsta. See oli meil ikka üsna tavaline lugu, kestis mitu kuud.
Ja nüüd see väike poiss siin ei näi üldse aru saavat, mis kord kehtib. Kas üks meesterahvas võibki nii rumal olla või see ainult näib nii ja ma olen langenud manipulatsiooni ohvriks?
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar