Vahel ma kohtun täiuslike inimestega. Neil on kõik hästi. Isegi väga hästi. Ja nad ise on ka täiuslikud, mis ongi selle täiuslikkuse ülim väljendus.
Küllap nad ongi toredad inimesed, aga minu jaoks on üks häda. Nendega pole suurt millestki rääkida. Vähemalt minul.
Vahel ma kohtun inimesega, kellel on mõni ilmne puudus. Kaugele näha, et ta mõtleb või teeb midagi valesti. Igatahes täiesti ebatäiuslikult.
Võibla ta on isegi täiesti ebasümpaatne inimene, aga tõenäoselt ka mulle huvitav. Miski hakkab minus kohe kaasa kõlama. Võibla vastu vaidlema, võibla kaasa tundma, võibla ma kurvastan või ärritun, aga tõenäoselt see puudutab mind kuidagi. Võibla pean veel jupi aega selle üle järele mõtlema. Et mis siis minus õieti selle teemaga kaasa kõlas ja miks ja kuidas.
Eks ma tahaks ise ka täiuslik inimene olla. Vähemalt näida, kui muidu ei saa. Siin ma ka peagu ei kirjuta sellest, kuidas ma oma laste peale ärritun ja koleda häälega räägin ja mõnest kiusuasjast ja sellest, kuidas mul on tuba kogu aeg segamini. Tahan vähemalt endale parem paista ja teie ju mu kodukorda kontrollima ei tule :-)
Aga tõmbab ikka ebatäiuslikuma poole. Sarnane otsib sarnast.
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar