Mariil on blogis järjest kaks reklaamiteemalist kirjutist ja see ajab mind ka reklaamide üle sõna võtma, kuigi ma just äsja mõtlesin arvuti mõjupiirkonnast lahkuda.
Tele- ja trükimeediaga puutun ma väga vähe kokku, sest lihtsalt ei vaata telerit, ei loe lehti ka (no see seletab vist, miks ma mõnest asjast arvan, nagu arvan, eks, harimatusest).
Aga tänavareklaam ikka silma puutub, kui tänaval liikuda. Seda mul tuleb ette. Praegu nt on miski maasikafestivali reklaam üleval. Lapse näo ja natuke naise kehaga olevus, maasikas keset nosplit, ahvatlemas mind ja teisi kuhugi maasikaüritusele.
Maasikaüritus võib olla kellegi jaoks täitsa tore, aga see reklaam oma sensuaalsuse ja lapselikkuse segus häirib mind. Kui maasikad, siis milleks see punasesse sukka rüütatud säär ja tikk-konts? Milleks lapike paljast kõhtu? Ja miks nii lapsenäoline modell? Ikka selleks, et mõjuks võimalikult kõigile (12aastase tasemel olevaile)?
Emana on minu mureks muidugi see, kuidas taone reklaam mõjub noorte tüdrukute eneseteadvusele. Ja mis tunne võib olla sirguda naiseks, kui paistab, nagu oleks põhiline siin elus lihtsalt pandav olla?
Meil on siin ka iga suvi miski maasikaüritus. Kui kodumaised maasikad valmis saavad, käime neid turult ostmas. Sööme, keedame ja külmutame. Soovitan: soojalt, külmalt ja jahedalt - igale oma maitse järele!
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar