Mis oleks riigist üllam: kas osta kahelapselisse perre kolmas laps (kolmanda lapse sündi toetades) või esimene laps sellisesse perre, kus neid ise pole sündinud (toetada katseklaasilaste tegemist)? Sedasorti raha-asju ei jaga mina sugugi, hinna ja kvaliteedi suhte analüüs jääb seega teistele. Mulle pakkus sellest vestlusest huvi väide, et katseklaasilastel on nõrgem tervis ja nad vajavad edaspidi rohkem arstiabi. Küllap see nii on, sest selle lapse vanematel juba ei olnud kõik tervisega korras.
Ma arvan, et kui paar loomulikul viisil lapsi ei saa, on selleks mingi põhjus. Ja tegelda tuleks põhjusega, mitte tagajärjega (lastetus).
Meie lapsed ei ole ka päris ise tulnud, kuigi meditsiini abi pole me vajanud. Ma ravin oma nohu ka ise, põhjusest alustades. Ravimid mõjuvad ainult tagajärjele. Ja põhjustavad uusi tagajärgi, sest põhjus jäi ju alles.
Põhjused on kusagil mujal. Mina arvan, et nähtamatus maailmas. Meie tunnetes ja mõtetes ja karmas ("Alguses oli sõna = mõte"). Nendest asjadest alustades võib heal juhul jõuda mistahes olukorra algpõhjuseni ning selle ära lahendada.
Katseklaasilapsed tulevad perre olukorras, kus ema ja/või isa hinge arengu probleemid on lükatud eest ära, ning lapsed hakkavad ise neid probleeme läbi oma keha lahendama. Teisisõnu on haiged.
See ei ole hea valik, lükata oma probleemide lahendamine oma järeltulijate õrnadele õlgadele. Aga ilmselt ka mina oleksin valinud saada katseklaasilapse, kui muud viisi ei oleks õnnestunud. Oma laps on sageli see, kes just oma valude ja vaevadega lükkab vanema isikliku arengu teele. Muidu need vanemad sageli sinna oma jalga ei tõstaks. Nii et selle uue lapse läbi sünnib ka teine uus inimene: ema, võibla kolmaski: isa. Varasemast materialistlikust täiskasvanust võib välja kasvada hoopis teisel viisil oma elu eest vastutust võttev ning terviklikkust otsiv inimene. Sellest võidab pere ning kõik, kellesse nende tegevus puutub. Kogu rahvas, kogu maailm.
Samas toob just kolmanda lapse sünd väga paljud Eesti pered vaesuse piirile. Ja vaesusest kaotavad kõik: kõik selle pere liikmed, sest nende vajadused jäävad rahuldamata, mistõttu nende potentsiaal jääb avamata ja rakendamata. Sellest kaotab ka terve rahvas ja terve maailm.
Küll on hea, et mina ei pea riigi rahaasju otsustama. Aga ma soovin suurt suurt südametarkust neile, kes selliseid otsuseid vastu võtavad!
Tipp Ja Täpp
16 kommentaari:
Ikka vastandandatakse inimesi. Paljulapselised lastetute, pensionärid noorte, eestlased venelaste vastu. Nii halb mulje jääb otsustajatest, kes väidavad, et need on ainsad valikud, ikka peab keegi olema süüdi selles, et teistel pole kõik hästi. Kas siis kui jätame ära riigipoolse abi lastetuile saavad kõik kolme ja enamalapselised pered heale järjele? Kui pensionite tõstmise vajaduse toome põhjenduseks lastetoetuste mittetõstmisele - kes sellisest vastandamisest võidab?
Aitama peab neid kes ise hakkama ei saa. Lapsi kui neid on peres palju, peresid kellel pole võimalust lapsi saada, vanemaid inimesi kes on oma jõu otsa kulutanud. Aga pole aus neid abivajajaid üksteisele vastandada. Vanake pole süüdi, kui suurperel on kitsas käes ja suurperest ei sõltu viljatute õnn.
Ma olen selle kommentaariga väga päri! Iseasi, et kuidas õnnestuks riigil aidata neid, kes seda vajavad. Tegelikult me oleme kõik käsi pikal, kui midagi jagatakse - teades, et raha antakse mingi eeskirja järgi, mitte tegeliku vajaduse alusel. Ja tegelikult hätta sattudes ei pruugi me riigilt raha saada, sest vastavat eeskirja pole. Kõige jaoks ei jõua eeskirja teha, elu on alati mitmetahulisem.
Külaühiskonnas on lihtne toetada neid, kes tõesti seda vajavad, aga kuidas seda praeguses Eestis oleks võimalik korraldada? Kui ausus pole moes ja rehepaplus on enesestmõistetav.
Tegelikult minu eesmärk oli hommikul arutleda teemal - kas me peaks kõike niisama andma, ilma et inimesed ise endaga vaeva näeksid. Pigem ise hävitavad ja siis tahavad saada, isegi pigem NÕUAVAD.
Vat just see, et kui on tõesti abi riigilt vaja, siis ei saa seda kuidagi, sest need NÕUDJAD on koore omale saanud.
Sinuga päri loo autor.
Mingi sõel tuleks luua, just sellest lähtudes, kas sa ise oled oma tervise hävitamisele kaasa aidanud või mitte.
inimeste sorteerimisest on üks pisi-pisike samm hitlerliku genotsiidini. mille alusel me sordime? kas on varem aborti teinud mitte? kas te teate üldse, kui paljud kunstviljastamise teel lapse lootjatest on enne aborti teinud??? ma ei tea 100%, kuid usun et protsendike. kuni mõni. maksimaalselt. ja muide, kui aborditeemale läks, siis kas med näidustustel abort käib ka sinna alla (nt loote arengupeetuse tõttu).
edasi, kas klaas veini nädalas on see, mis on liiderlik ja alkohoolik? või on nädalas pudeli veini tarbijad need, kes ei peaks lapsi saama?
veel.. kes otsustab? arst? mingi (arstlik) komisjon? te ikka saate aru, millise vastutuse te nende hüpoteetiliste otsustajate õlule seate? nad peavad otsustama ELU üle. enamgi veel, nad peavad otsustama mitme elu saatuse üle. ja oi, kuidas ei tahaks nende nahas olla kui nad eksivad. ERITI siis, kui peaks tõene olema kogu see karma ja lapsed kannavad vanemate vigade eest vastust - jutud. lisaks - milline võimalus altkäemaksudeks, onupojapoliitikaks jne jne...
inimeste sorteeriminine on väga väga libe tee. sest järgmiseks, tõesõna, keelakem paljuneda vigastel inimestel. olgu tal puudu siis silmnägemine või käsi/jalg. sest sante pole ju ilma juurde vaja toota. ja parem juba keelame kõikidel santidel paljuneda, sest keegi ju ei tee kindlaks, kas viga on pärilik või mitte. ja sealt edasi - inimesed kes paljuneda võivad peavad olema sinisilmsed, hea kehaehitusega ja kindlasti heledate kiharatega...
katseklaasi laste tervisest. näidake mulle palun ükski teaduslik artikkel, mida tõsiselt saab võtta, kus sedalaadi arvamine tõendust leiab! seniks kuni arvamine, et kunstviljastamise teel saadud laste tervis on kesisem kui "taeva poolt kingitud laste" tervis põhineb väiklaste poliitikute demagoogilistel artiklitel ei tasuks seda tõsiselt võtta. ma arvan ka kust selline eelarvamus tulla võib. põhjus lihtlabane - katseklaasilapsed on lihtsalt teravama tähelepanu all. nii nende vanemate kui ka arstide poolt. sest nad on oodatud, iga nende köhatus on üle loetud.
veel viljatuse põhjustest. tulge palun, ja seletage mulle, MIDA MA PEAN TEGEMA peenmateeria tasandil teisiti kuni ma seni olen teinud, et mu nüüdseks juba peenmateeriast koosnevatest munajuhadest mõni rakk õigesse kohta eksiks? kõikide tohtrite kinnitusel EI OLE SELLINE ASI VÕIMALIK. - kõik rakud, mida mu ainumas sari toodab sulavad kõhuõõnde ja punkt. lihtsalt FÜÜSILISELT ei ole võimalik looduslikul teel rasestuda. ja siis tulge mulle veel seletama, miks ma peaksin oma mehe, kes on igati ontlik (ei joo, pole elades suitsetanud ja tema üks suur ja ainumas viga tundub olevat see et ta armastab mind) ja ideaalne inime, jätma ilma isarõõmudest??
jah, ma olen käsi pikal. jah, ma ootan ja loodan, et riik kompenseeriks minu järgmise katse. ja kui ei vea ja riigil veidigi raha oleks, siis paluks ka järgmise ja järgmise katse, sest teadke - need katsed EI OLE NALJAASI niisama vorpida. kui soovite, võin lähemalt valgustada, aga see vajuks antud postiteuse teemast liiga kaugele - nii et tulge ja küsige. ei tasu karta teemat ja inimesi, mida te ei tunne, tuleb teema endale tuttavaks teha ja siis kaasa rääkida üritada. mitte enne.
Kui viljatuse põhjus on jõudnud jämemateeria tasemele ehk mõni organ ei toimi või on keha ülesehitus ebaharilik, siis ma arvan, et Eestis pole inimest, kes oskaks selles peenmateeria tehnikatega aidata. Siis aitabki ainult meditsiin, kui aitab.
(Aga selleks, et meditsiini tehnikatest oleks abi, on ikka mõtet tegelda ka nende nähtamatute peenmateeria asjadega - otsi juhendust! Väga "väikesed" ja nähtamatud asjad saavad määravaks, kas nt operatsioon õnnestub või mitte.)
Mina pidasin oma eneseabi teemaga silmas neid kergemaid juhte, kus tasakaalutus peenmateeria tasandil pole veel kehaliselt nii lõplikul kujul avaldunud. Ehk viljatuse on põhjustanud nt antibeebitabletid, hirmud, stress, mingid allasurutud pinged... Inimesed ei taha sageli ka selliste suhteliselt kergesti tegeldavate asjadega tegelda, sest mugavam oleks pöörduda meditsiini poole, kus keegi teine tegeleb. Iseasi, et kas meditsiini tegelemise tagajärgedega toimetulek alati mugav on. Aga sellele enne ei mõelda.
Toetan igati pigem suuremate perede abistamist kui kunstliku viljastamise kinnimaksmist. Võimalust saada kunstlikult viljastatud ei võta aga keegi ära. Mitmelapselises peres kasvavad lapsed õpivad arvestama teistega, nad kasvavad loomulikus õhkkonnas ilma liigse ülitähelepanuta. Igal juhul on 3 lapseline pere suurem väärtus kui ühe kunstviljastatud lapsega enesekeskne kooslus. Kuna kunstviljastatud laps on väga oodatud, siis käib kogu aeg üks haiglane mõttetu nunnutamine ja oma lapse ületähtsustamine. Miks peab riik kinni maksma Sõritsa eraäri? Samas ei jagu juba olemasolevatele lastele lasteaiakohti. Kunstliku viljastamise toetamisega ei suurenadata sündivust vaid toetatakse niigi rikast eraäri.
mirmari, tõepoolest, palun tutvu olukorraga - IVF teeb eestis neli kliinikut (Nova-Vita, Elite, ITKH ja TÜ kliinik) - kaks neist riiklikku. ja usutavasti neis riiklikes tehakse enamus protseduure. ühe protseduuri kohta on riigi poolt kliinikule tasutav summa kindlaks määratud ja paigas. riik ei toeta erakliinikuid vaid annab tavainimesel võimaluse erakliiniku teenust kasutada. jah, elite on kadedaksajavalt hea käibega, kuid eks nad ole selle eest ka tööd rabanud. ja peamine raha, mis sinna koguneb on patsiendi taskust - iga liigutuse eest sadu kroone - aga sellegipoolest on Sõritsal palju tööd. just seepärast et ta teab, mida teeb, ja on tulemuslik.
Sõritsa nimi on piiri tagagi kuulus ja mul on vaid siiralt hea meel, et ta oma oskused Eestisse on jätnud. jah, Elite on kallis koht, kuid seda patsiendile, mitte riigile.
ma ei ole tahtnud puutuda seda esimene vs kolmas laps. kuid sellegipoolest palun - blogi autoril on kaks last, eksole. siin minu küsimus - kas 15000 eesti raha, olgu ta siis ühekordse toetusena või mõne aasta jooksul mõnesaja krooni kaupa kuus väljamakstuna, paneks kolmanda lapse peale mõtlema?? ma mõtlen tõsiselt - kahe aasta peale jagatuna katab see summa vaevu lasteiamaksu! inimesi ei pane sünnitama raha, tahtlus last kasvatada peab ikka sees enne olemas olema.
teiseks saan ma jällegi toetuda enda unistustele ja mõtetele ja kogemusele - mul on eelmisest ajast üks laps, tean peresid, kus IVFiga on saadud juba üks põnn ja praegu käiakse sama teed, et saada teine/kolmas laps. lisaks veel, et meie esialgne mõte oli, kui otsustasime seda kolgata teed käia, et kui meiega seda õnnetust ei juhtu, ja me mitmikke ootama ei jää, siis lapsendame tibule kõravle õe või venna. sest üks laps on mul üksikuna üles kasvanud ja kui ta mulle elus midagi ette heidab, siis ehk vaid seda, et tal õde/venda pole. ja mis puutub üksiku lapse enesekesksusse, siis see on puhtalt kasvatuse asi - minu last on igal pool, alates lasteaiast, kiidetud kui seltskondlikku ja teistega arvestavat inimest. samas tean ma, praeguseks täiskasvanud, perekondi, kus õde ei saa vennaga läbi ja verine kaklus käib viimsete materiaalsete väärtuste üle, mis vanemaist maha jäänud.
nii et palun pidage meeles - viljatuse ravi on ravi nagu iga teinegi. meditsiiniline teenus. ja igal inimesel, kes tasub sotsiaalmaksu on õigus oodata, et tema maksuraha eest talle ka teenust osutataks. ja mille poolest, lubage küsida, on viljatuseravi triviaalsem kui narkari koomast välja toomine? või puusaoperatsioon? või...?
ja lõppeks - "Samas ei jagu juba olemasolevatele lastele lasteaiakohti. Kunstliku viljastamise toetamisega ei suurenadata sündivust..." neis kahes lauses on ju vastuolu - et sündivust ei suurenda, ja lasteaiad on niigi täis? kuhu need "odavad kolmandad lapsed" siis lähevad???
Mina kuulun mõlemasse gruppi korraga: kahelapseline pere, kes igatseb kolmandat, ja viljatusprobleemiga pere, kes on oma lapsed saanud kunstliku viljastamise abiga. Ei ütleks, et meie lapsed on kuidagi eriliselt nunnutatud - jah, ma olen iga päev tänulik ja õnnelik nende üle, kuid seda on vast teised ka. Igapäevaselt ei tule laste saamismeetod mull küll meeldegi, kuid kui see teema kuskil üles kerkib, siis küll väga kurvastab, milliste eelarvamustega meiesugustesse suhtutakse. Meil on viljatuse põhjus mehe lapsepõlves tehtud vales ravis, mina olen terve. Ei saanud ta lapsena ise seal midagi mõjutada (jah, ta ema oleks saanud, aga kahjuks ei osanud). Kurb on lugeda siinjuures võrdlust nohuraviga... Ei ole me teinud ühtegi aborti, ei ole ma mingi nabapluuside kandja, pole me suitsetajad ega peoloomad... Mees tegeleb teadusega ja elame provintsis üsna kasinalt. Ei ole ka kliinikutes ukse taga näinud erilisi pursuisid, täitsa tavalised inimesed on olnud.
Kõige kurvem on see, et IVF teel saadud lastest nii halvasti arvatakse, oma laste kaitsmiseks ei ole me sellest kellelegi rääkinud peale oma vanemate. Kui kunagi otsus tuli teha, kas minna seda teed või mitte, siis lugesin päris palju "katseklaasilaste" tervise kohta - Skandinaavias on neid palju uuritud, seal sünnib neid ju palju rohkem kui siin. On kaks peamist riskifaktorit - ema keskmisest kõrgem vanus ja mitmikud, muus osas ei ole laste tervisel tavalisega võrreldes olulist erinevust. Suurem osa IVF teed läinutest on kulutanud hulga aastaid asjata katsetamisele, igasugustele uuringutele ja analüüsidele. Meil läks näiteks lapse saamiseks 4 aastat (last hakkasime "tegema" kui olin 23). Ja ma tean väga hästi, et kui üritame kolmandat, peame seda tegema võimalikult ruttu, sest õnnestumise võimalused langevad iga aastaga, mis läheb. Jah, kui varem küsiti, et ka me pisipere peale veel ei mõtle, siis ütlesin ka ise oma ahastuse ja meeleheite varjamiseks et ah mis, aega veel küll, enne tahaks magistri ära teha ja selle ja teise töö valmis saada. Ei saa ega taha ju oma südamevalu iga uudishimuliku ette välja valada.
Meiesugustele, kes ei kuulu pealinna jõukurite hulka, on riigi abi küll olnud väga oluline. Seda meie enam ei saa (toetusega 3 katset on läbi) ja ega ma seda rahalist toetust nii vältimatuks peagi. Kõige olulisem oleks, et meid ja meie lapsi ei mõistetaks hukka ega löödaks kõigile pika puuga, et nagunii tegite aborti või aelesite ringi ja korjasite omale haigusi või elate üldse valet elu. Tuttavate seas on päris palju neid, kel lapsed ei taha tulla, mõnel on üks laps juba ees olemas, aga teine miskipärast ei tule. Või ei ole õigel ajal leitud usaldusväärset kaaslast (eriti raske paistab see olevat kõrgharidusega tarkadel ja tublidel naistel) ja hakatakse katsetama alles pea 30-sena. Võibolla on enese teadmata põetud mõni põletik, munajuhad on sellest liidetes ja ongi võimalus loomulikul teel rasestuda 0. Kindlasti on mõnel juhul põhjus ka kõrvade vahel; minu jaoks oli väljavaade, et lapsi ei tulegi, nii ränk, et olin pikka aega deprekas (mis sest, et põhjus mehes). Katsu siis sellises seisus olla tipp-topp korras ja mitte meeletult muretseda iga mööduva päeva ja aasta pärast.
Rõõm leida siit nii palju sisukaid kommentaare, kuigi teema meid kedagi ei rõõmusta.
Kahtlemata nõus, et 15 000 krooni ei mõjutaks meie pere otsust kolmandat last saada.
Mul on ka alati kahju, kui kellegi peale näpuga näidatakse, olgu siis põhjus milline tahes. Aga kui riigieelarves on N summa, siis kuidas oleks kõige õigem seda jagada? Paha lugu on see, et poliitikute esimene eelistus on inimesed omavahel tülli ajada (mina olen oma kirjutise pealkirjaga ka tuld õhutanud, tunnistan viga), et siis mõne kildkonna käest pärast hääli korjata. Kindlasti oleks olemas ka paremaid lahendusi, aga rahvana me nendeni vist veel ei küüni. Miks?
Nõudlik pisipere järele küsimine on tõesti masendav. Samas on üksjagu neid teisi peresid ka, kes valivadki karjääri. Ja neid saab üha rohkem. Teisalt on ju arusaadav, kui nt vanavanemad üritavad oma lapsi meelt muutma panna. Neile võib see olla nö elu ja surma küsimus.
Mis puutub lastetusravi nohuga võrdlusse, siis saan aru küll, et see võib kedagi riivata. Sest mis see paar nädalat nuuskamist ikka ära ei ole, lastetusega võrreldes tühiasi muidugi. Mina pidasin oma postituses silmas hoopis midagi muud. Seda, et nii nagu nohu saab ravida mittemeditsiinilisel viisil, nii ka viljatus on paljudel juhtudel ravitav ilma meditsiinilise sekkumiseta.
Iseasi, et kui minul kulub pärast aastatepikkust kõiksugu probleemide lahendamise harjutamist nohuga toimetulekuks mõni minut, siis laste saamiseks on kulunud kümneid tunde targa juhendatud keskendunud tööd iseendaga. Võibla on neid tunde üle saja, võibla üle kahesaja. Palju igatahes.
Ja ma näen, et mõni paar, kes igatseb last, rügab raha kokku ajada ja karjääri teha, selle asemel, et aeg korrakski maha võtta, endasse vaadata ja võibla ka pehmemaid vahendeid proovida (ok, muidugi võib olla, et ma ei tea nende enda kallal tehtud tööst midagi, aga ma tean, et minu pakutut ei pea nad ka mikski). Küllalt on inimesi, kes elavad oma materiaalsete vajaduste rahuldamise nimel ning tahavad, et selles oravarattas neile lapsed iseenesest tuleksid. Kui ei tule, on viga igatahes kelleski teises kui iseendas, sest kahtlemata on tegu tublide inimestega. Seda tõendab nende võrratu karjäär.
võtaks veelkorra sõna öelda - nohu vs IVF teemal. jah, nohu sa "ravid" oma meetoditega aga tea, et enamus paare, kes IVF teel on, on käinud KÕIKIIDE asjatundjate juurest läbi. IVF on ikka absoluutselt viimane abinõu. paljud on otsinud abi alternatiivselt meditsiinilt. aastaid. aastaid on viidud oma rahasid nii posijatele (sry kui see riivab, siis alternatiivravi pakkuja oleks äkki kohasem?) kui tavameditsiini pakkujatele. ja kui siis ka tulemust ei ole - alles siis on karits ja sõritsa ja teised selle teenuse pakkujad.
veel... riigieelarves on minu teada erinevad read. ja need read on üksteisest suht kaugel. nii nagu ei saa teeremondiks mõeldud raha tõsta kergekäeliselt pensionide tõstmiseks, nii ei saa ka haigekassa kaudu IVF hüvitiseks mõeldud raha kasutada lasteaiakohtade loomiseks. nii et get real ja mõelgem kainelt. ning ärgem karakem kerglaselt üksteisele turja.
mis puutub inimestesse, kes rügavad, et saada raha et saada lapsi - kas mitte sellest me siin ei räägigi? et kui riik toetaks, nii et inimene ei peaks nii meeletult rügama, et saada lapsi, siis ehk jääks jaksu ja jõudu ka nende raskelt saadud lastega tegeleda, neid kasvatada ja nendega koos aega veeta. selmet IVFravi jaoks võetud laenud raske higiga tagasi teenida.
No jah, sattusin ka lugema siinset arutelu.
Meie olema ka "ühed nende seast", ehk inimesed, kes vajasid/vajavad IVF.
Võib-olla on praegune teemapüstitus tõepoolest vale-kas 1. laps kunstliku viljastamise teel või 3. laps lihtsalt. Olen täiesti nõus, et see 15 000 krooni 3. lapse jaoks poleks mitte-kui-midagi, aga 1. lapse ehk kunstliku viljastamise jaoks suur ja tõsine summa.
Ma nii tahaks, et inimesed, kes hakkavad kommenteeria ja sõna võtma kunstlikust viljastamisest, teeksid endale selgeks selle põhiolemuse. See ei ole midagi ulmelist ning looduse vastu astumine see ka pole.
Nojah, kõlaks vist klišeena, aga ka meie oleme abikaasaga normaalsed inimesed (no enda arvates vähemasti). Kumbki meist ei suitseta, ei joo, oleme tervislike eluviisidega, mina nabapluusidega ei käi, ulaelu ei ela, aborte pole teinud. Sellele vaatamata ei saanud me loomulikul teel lapsi, sest mees on lapsena põdenud mumspi, teiseks, on töötanud nooruses (keegi siis veel ei mõelnud sellistele asjadele tööd tehes) kemikaalidega ja võib-olla ka kolmas põhjus, ehk autoistmesoojendus (teaduskirjandus räägib selle mõjust seemnerakkude liigkiirele küpsemisele). No ja eks neid põhjuseid, mida meie ei tea, võib veel olla.
Et siis mida me tegema oleks pidanud? Muidugi me õppisime ja töötasime ja õppisime ja töötasime veel. Kas siis käed rüppes istumine ja ainult rasedaks jäämist ootamine oleks parem olnud? Muidugi ei ole me enam seetõttu ka 20+, aga mis siis sellest.
Meil läks hästi ja õnneks ning meil on kaks imearmast põnni (teame, teame - vanus, IVF ja mitmikrasedus!). Keegi ei ole välistanud, et ka kolmas ei võiks meie perre tulla...ja ka IVF abil, sest loomulikku lapsesaamise võimalust meil ka poleks.
Ahjaa, igaks juhuks varjame meiegi oma lastesaamise lugu kiivalt, sest vaadates kui kurjad on inimesed, siis on see teguviis ilmselt õige. Õnneks on meie suguvõsas kaksikuid kapaga, seega EHK keegi ei oska ka kahtlustada.
Mis siin muud kui et rohkem tolerantsust ja mõistke ka neid, kellel on probleeme lastesaamisega. Kui rahasse asju ümber arvestada, siis mina oleks nõus loobuma 3. lapse toetusest kui see läheks kellegi ivfitamise jaoks.
Unekott ja asjaga kursis, ma usun, et teil on õigus, kui te nii väidate. See peab kindlasti veel kellegi kohta paika. Mul on hea meel olla asjatundmatu. Ja ma tänan, et te meid harite. Kuidas nt mina muidu neid asju teada saaksin - ikka keegi peab seletama. Peagu kõik, mida ma arvan end teadvat, on mulle kunagi räägitud. Mida rohkem ma tean, seda rohkem on mul võimalust sallivalt suhtuda.
Samas leian, et samavõrd on õigus nendel, kes leiavad, et inimese enda panus oma tervise heaks on ka oluline. [Nemad räägivad võib-olla teistest inimestest.] Ma näen ka seda, kuidas mõni inimene kasvatab oma nooremas põlves ilmselt ilma viljatusravita saadud last ja kulutab oma jõu raha teenimisele. Mis iseenesest ongi tubli, kui tegu on vajaliku tööga ja ausalt teenitud tuluga. Aga mina näen Eestis palju sedasorti suhtumist, et lapsed tulgu ise ja kasvagu ise. Nendesse oma jõudu panustada äärmiselt sageli ei taheta.
Ja äärmiselt sageli pole võimalik. On äärmiselt kurb ja kahetsusväärne, et majanduslikud olud sunnivad valima söögiraha ja lapse kasvatamise vahel. See peab muutuma. Ja iga muutus algab meist endast. Minust ja Sinust. Mida targemad me oleme, seda paremini oskame valida. Praegu siis lihtsalt oleme nii targad ja see ongi parim, milleks me võimelised oleme. Aga homme valime uuesti. Kuidas?
No vähemasti on see positiivne, et Sa, laps eestis, tahad saada teada ja oled nõus väited ja vastuväited ära lugema.
Kui ühiskonnas toimuvat (loe: delfi ja postimehe kommentraare antud teemal lugeda) vaadata, siis umbes 95% arvajatest ei tea IVF kohta midagi, küll aga "on kuulnud" et Sõritsa saab palju raha. Triviaalne lähenemine, aga just niimoodi eestlane, eesti inimene mõtlebki. "Keegi saab selle eest PALJU raha!"
Seda, et väga paljud, praeguse seisuga siis vähemalt 300 lapse vanemad, saavad seeläbi õnnelikeks, ei pane keegi tähele.
Hiljuti just kuulsin kuidas üks mammi, kellel pole laste saamisega, sh ka nt 3. lapse saamisega probleeme, pani oma lapse segumasina külge ketti...no et ära ei jookseks. Jõuad sa teda siis kogu aeg valvata!
Ok, see oli liigkarm näide siia juurde, aga eile just kuulsin ja olen siiani natuke endast väljas sellise asja peale.
Julgen arvata, et meditsiini kaasabil sündinud lastega selliseid asju ei juhtu.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pigem sellest, et IVF ei ole tont ja toob paljude inimeste perre palju rõõmu.
Natuke ka matemaatikat siia otsa - praegu sünnib 300 last, riigi suurema toetusega loodetakse 500 last aastas, st 500 lapsel on 2 vanemat (no ideaalis), neil omakorda on veel 4 vanavanemat...lisaks lähedased ja sõbrad (kellest paljud ei tea, et sõpradel probleemid on!).
Kokku minimaalselt 3000 üliõnnelikku inimest aastas:)))
Pole ju paha perspektiiv:)
Laps eestis! Mul on Sinu pärast ka väga hea meel, et sul on kaks last:)) Sa ju oled nendega koos õnnelik! Palju õnne!
Kadedus on tõesti meil üks suur häda, olen nõus.
Ja aitäh heade soovide eest, mina olen kahtlemata õnnelik just tänu sellele, et mul on kaks last. Selle võrra ma saan ehk isegi aru, et inimesele võib olla enam-vähem elu mõtteks saada oma laps. Ma soovin teile kõigile edu! Armastust ja valgust!
Mis suur ja inspireeriv lugu! Ma olin abielus seitse aastat ilma lapseta, sellepärast hakkas mu abikaasa tegutsema kummaline, tulles viimasel ajal koju ja ei veeta enam minuga aega ja ta lahutas mind. Nii et ma olin väga kurb ja kadunud elus, sest mu arst ütles mulle, et mulle ei ole mingit võimalust rasestuda, mis tõesti muudab mind õnnetuks. kuni ma kohtusin sõbraga, kes rääkis mulle DR ODIONist internetist, kuidas ta on aidanud paljusid naisi selle sarnase probleemiga, mida ma läbin, et võtsin temaga ühendust: (drodion60@yandex.com) ja selgitasin talle . ta rääkis mulle kõik, mida pakkuda, enne kui ta sai taasühineda õigekirja, et tuua mu abikaasa tagasi, ja ta saatis jõulise palve, mida ma pidin öösel öösel ütlema, kui ta armastuse loitsu pani. See oli ime, 24 tundi hiljem tuli minu ja ainus abikaasa mulle tagasi ja vabandas kõik, mida ta on teinud, ja ütles, et ta on täielikult valmis mind toetama, mida ma tahan, helistan kiiresti DR ODIONile ja ütlesin talle, mis oli sel hetkel käimas ja ta valmistas ette ning saatis mulle taimset ravimit, mida ta ütles, et ta ravib kõiki soovimatuid haigusi või infektsioone, mis on mind peatanud, et neid rasestuda, ning andis mulle teada, kuidas seda enne abikaasaga kohtumist kasutada. Vaadake pärast seda kohalike maitsetaimede ja juurte kasutamist, paar nädalat hiljem hakkasin mind tundma raseduse märke, tõesti olin rase, et ma just selle kuu 1. juunil sünnitasin. Ma luban, et annan kogu maailmale teada DR ODIONist, et säästa oma suhteid ja anda mulle ka lapsed, et võin täna uhkelt omaenda nime kutsuda. Iga naise jaoks, kes arvab, et see on võimatu, on siin võimalus naerata ja tuua oma perele õnne, võtke ühendust DR ODIONiga e-posti teel aadressil: (drodion60@yandex.com). või WhatsApp teda kaudu +2349060503921 Tõepoolest, ta on Jumal saadetakse tagasi kaotatud armastajad ja tuua teile õnne ...
Mis suur ja inspireeriv lugu! Ma olin abielus seitse aastat ilma lapseta, sellepärast hakkas mu abikaasa tegutsema kummaline, tulles viimasel ajal koju ja ei veeta enam minuga aega ja ta lahutas mind. Nii et ma olin väga kurb ja kadunud elus, sest mu arst ütles mulle, et mulle ei ole mingit võimalust rasestuda, mis tõesti muudab mind õnnetuks. kuni ma kohtusin sõbraga, kes rääkis mulle DR ODIONist internetist, kuidas ta on aidanud paljusid naisi selle sarnase probleemiga, mida ma läbin, et võtsin temaga ühendust: (drodion60@yandex.com) ja selgitasin talle . ta rääkis mulle kõik, mida pakkuda, enne kui ta sai taasühineda õigekirja, et tuua mu abikaasa tagasi, ja ta saatis jõulise palve, mida ma pidin öösel öösel ütlema, kui ta armastuse loitsu pani. See oli ime, 24 tundi hiljem tuli minu ja ainus abikaasa mulle tagasi ja vabandas kõik, mida ta on teinud, ja ütles, et ta on täielikult valmis mind toetama, mida ma tahan, helistan kiiresti DR ODIONile ja ütlesin talle, mis oli sel hetkel käimas ja ta valmistas ette ning saatis mulle taimset ravimit, mida ta ütles, et ta ravib kõiki soovimatuid haigusi või infektsioone, mis on mind peatanud, et neid rasestuda, ning andis mulle teada, kuidas seda enne abikaasaga kohtumist kasutada. Vaadake pärast seda kohalike maitsetaimede ja juurte kasutamist, paar nädalat hiljem hakkasin mind tundma raseduse märke, tõesti olin rase, et ma just selle kuu 1. juunil sünnitasin. Ma luban, et annan kogu maailmale teada DR ODIONist, et säästa oma suhteid ja anda mulle ka lapsed, et võin täna uhkelt omaenda nime kutsuda. Iga naise jaoks, kes arvab, et see on võimatu, on siin võimalus naerata ja tuua oma perele õnne, võtke ühendust DR ODIONiga e-posti teel aadressil: (drodion60@yandex.com). või WhatsApp teda kaudu +2349060503921 Tõepoolest, ta on Jumal saadetakse tagasi kaotatud armastajad ja tuua teile õnne ...
Postita kommentaar