Vahepeal on väikesed tüdrukud printsessid ja haldjad.
Printsessid on ilusad. Paremal juhul ka head, aga võibla hoopis nipsakad, laisad või lausa õelad. Nende vajaduste eest hoolitsevad toateenijad, kokad ja kogu ülejäänud õukond. Mõni väga üksik neist teeb midagi. Tikib näiteks. Laulab-tantsib. Või kammib oma imetabaseid maani juukseid. Ülejäänute asi on lihtsalt pandav olla. Aga vähemalt on nad alati ilusad. Istuvad sirgelt ja nina ei noki.
Haldjal on oma asi ajada. Võibla ta on ilus ja hea, aga eelkõige on ta asjaneitsi. Õhtutaeva haldjas süütab tähti ja värvib loojangukuma. Pilvehaldjas paigutab pilvi. Lillehaldjas aitab lilledel kasvada. Haldjas võlub, seab ja korraldab. Ta vastutab isiklikult maailma asjade ilu ja korrasoleku ja võibla veel millegi eest. Ilu väljendub tasakaalus ning asjakohastes mõõtudes ja suhetes. Haldjas oskab need asjad paika panna. Teab, oskab ja teeb.
Tipp Ja Täpp
2 kommentaari:
Hee, kui minu tütar oli kolmene, siis ta kord mängis pirtsakat printsessi. Siis ma rääkisin talle, et printsess peab olema kogu riigi väikestele tüdrukutele eeskujuks, mis tähendab, et ta peab usinasti õppima nii maailmatarkusi kui ka häid kombeid, ta peab olema kõige lahkem, kõige meeldivam, kõige viisakam, kõige tublim ja korralikum. Printsess peab vara tõusma, sest tal on hästi palju elu kohta õppida. See võttis minu lapselt printsessimängimise isu sootuks ära :P... kes tahakski mängida kõige hoolsamat ja korralikumat :) Aga huvitav, et see vist ikka mõjus, sest kui ta nüüd printsessi mängib (viie-kuueselt), siis ta on küll lahkuse ja armsuse kehastus... viib "vaestele" suppi ja piparkooke jne.
Temast saaks hea printsess ;)
Aitäh selle kommentaari eest! Mõtlesin selle üle pikalt järele. Nagu ma olen vahel varem mõelnud Sinu blogi lugedes, miks Su Väikesel Tüdrukul on sellised lasteaiakogemused. Üldse, et miks on väikestel tüdrukutel ja poistel sellised lasteaiakogemused. Ega seda oma väikse peaga sugugi välja ei mõtle muidugi. Kui ma ise olin 25+ vana, siis mõtlesin, et panen oma lapse, kui ta kord tuleb, tavalasteaeda ja tavakooli, et las õpib elu. Vanuses 30+ ma enam nii ei mõelnud. Pingutasin omajagu, et ta saaks käia kohas, mis tema hingele sobib. Ja ikka vahel mõtlen, et miks teised lapsed peavad koledaid asju üle elama ja mis see võib neile tähendada. Nojah, segane ja keeruline jutt. Ilma saba ja sarvedeta.
Lihtsalt praegu seda kommentaari lugedes mulle äkki tundus, et kuidagi on kõik õige. Ma usun, et temast saabki hea printsess. Rõõmsaid pühadeeelseid tervitusi teie õukonnale!
Postita kommentaar