Võibla ma hakkan päkapikuks, kui suureks saan. Päkapikutööd mulle meeldivad. Kingitusi osta/teha, pakkida. Komme aknalauale panna. Ainus kurb asi selle juures on, et neid tuleb teha salaja. Et lapsed ei näeks, muidu nad hakkavad kahtlema, kas päkapikud on olemas, sest mina olen ju põhikohaga ema. Ja mitte päkapikk. Niimoodi võib usk imedesse kaduma minna ja et seda ei juhtuks, siis ma toimetangi salaja.
Ise ootan salamisi aega, mil saan seda kõike koos tütrega teha. Minna avalikult poodi kinke ostma – temaga koos. Ja temaga koos pakkida (ainult mitte meie pere kinke muidugi, need jääks ikka saladusse kuni jõuluõhtuni). Jagada seda tunnet, mis päkapikutööd tehes tekib. Avalikult. Ainuke häda, et kui kõiki jõuluettevalmistustoiminguid võibki avalikult teha, siis pole ju enam päkapikke.
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar