Lauamäng „Lapsega tänaval”

Vaja läheb täringut, mänguvälja ja mängijaid.
Start. Paned väikese lapse ja enda ilmakindlasse õueriidesse, võtad käru, võibla ka asjakohast lisavarustust. Lähed.
Kui vihma sajab, saad vihmase ilma punkti. Aga võid sellele lisada ka paar tubli karastuskohustuse täitmise punkti. Kui vihm järgi jääb, saad tahke ilma punkti.
Laps tahab ise oma käru lükata. Jätad ühe viske vahele.
Silmitsed tuules kiikuvaid puid. Leiad rahupunkti.
Elava liiklusega tänava äärde jõudes tüdib laps käru lükkamisest. Kärus istuma pole ta nõus, kõnnib ise, sõiduteel sõitvaid autosid vaadates. Lülitad sisse kogu oma tähelepanu ja suunad selle lapsele. Lükkad käru kõrgendatud valmisolekus last kinni püüda, kui ta peaks hakkama autotee suunas liikuma.
Pöörate suure liiklusega tänavalt vaiksemale. Hingad kergendatult.
Kõnnitee on üksainus suur ja sügav lomp. Liigute sõiduteel. Valmisolek kiiresti reageerida on endiselt kõrge.
Aeg-ajalt möödub mõni auto. Mõni auto pritsib. Kui sopaveega pihta saades ütled (kasvõi mõttes) vandesõna – kukud taseme allapoole. Kui säilitad rahu – saad punkti.
Laps võtab maast oksa ja hakkab sellega lombis sorkima. Jätad ühe viske vahele.
Laps ujutab kooli kõrval lombis suitsukonisid. Jätad ühe viske vahele.
Kindad saavad märjaks. Viis karastuspunkti. (Hiljem selgub, kas mõni nohupunkt ka; kui karastuspunkte on piisavalt kogunenud, jääd nohupunktist ilma.)
Lähete edasi. Läbite puhtalt koerajulgastiku labürindi – viis sammu uljalt edasi.
Kohendate mütsi ja võtate märjad kindad ära. (Kui lisavarustuses leidub, saad panna lapsele kuivad kindad.) Jätad ühe viske vahele.
Laps vaatab tänavale pargitud autot. Jätad ühe viske vahele.
Laps sorgib oma heleda näpuga auto küljel õli-sopakihis. Jätad ühe viske vahele.
Viid ta sealt edasi. Viis kiiret sammu.
Kui laps peaks protestima hakkama, saad viis kehva ema trahvipunkti.
Jääd korraks unistama ja laps on vaateväljalt kadunud. Süda jätab kolm lööki vahele ja hingamine seiskub pikaks pingsaks hetkeks.
Jooksed paar sammu õiges suunas ja leiad lapse aiaposti tagant. Laps uuristab näpuga tellistest laotud aiaposti vuugivahesid. Jätad ühe viske vahele.
Laps hakkab väsima ja tahab sülle. Keeldud kindlameelselt ja pakud võimalust kärru istuda. Sellest võimalusest keeldub laps kindlameelselt ja astub aegamisi edasi. Veeretad täringut väga aeglaselt.
Laps laulab. Viis sammu uljalt edasi.
Laps märkab lombil õlilaiku, aga ei lähe seda sorkima. Hingad kergendatult.
Laps astub plärtsti järgmisse lompi, nii et vesi lendab kahte lehte. Ja veel paar korda. Kui püsti jääb, saate osavuse eest kolm punkti. (Kui laps kukub külma ilmaga kõhuli lompi ja peaks märjaks saama, minge koju tagasi ja alustage otsast peale, pärast kerget kehakinnitust või hoopis mõni teine kord. Aga asjakohase varustuse korral võib ta ise üsna kuivaks jääda.)
Laps märkab lindu. Jätad ühe viske vahele.
Laps tahab uuesti sülle, aga sa kinnitad, et kiigeplats on juba päris lähedal ja ta jätkab teed. Eduka motiveerimise eest saad punkti. Viskad täringut veel aeglasemalt.
Laps jälgib, kuidas vesi lombist teise lompi voolab. Jätad ühe viske vahele.
Jõuate mänguväljakule. Annad vajadusel lapsele oma kuivad kindad, kuivatad kiige ja aitad ta istuma. Laps kiigub, sina lükkad aeg-ajalt hoogu juurde. Tükk aega ei juhtu midagi. Soovi korral võid selle puhkuse ja rahu eest endale mitu punkti lubada. Kui hakkad kärsituks muutuma, siis saad kehva ema trahvipunkti.
Võid vaadata tuules kiikuvaid puulatvu. Selle eest saad rahupunkti.
Võid kuulata ümbruses kostvaid hääli. Iga ära tuntud linnuliigi eest saad ühe zooloogiapunkti.
Võid lihtsalt nautida olemist. Tühjust. Võimalust peagu mitte midagi teha. Saad suure tühja punkti, kui tahad.
Laps rõõmustab kiikumise üle. Rõõmu jagamise eest saad sina ka ühe punkti.
Kui on juba küllalt kiigutud, annad sellest lapsele teada, või annab ta ise. Paned lapse kärru ja sätid mõnusasti paika. Ei tee paha asendada porised kõndimisjalanõud pehmete unesaabastega. Siis katad lapse tekiga ja hakkate liikuma.
Põõsastes kõnnitee kõrval säutsub linde. Jääte neid vaatama ja jätad ühe viske vahele.
Vaidled lapsega, et need on varblased, mitte tuvid, ja jätad ühe viske vahele.
Kuulad varblaste säutsumist ja laulad ise järele. Jätad ühe viske vahele.
Siis lähete edasi. Mõõdukal sammul. Naudid liikumist enda tempos. Viimaks ometi.
Laps uinub. Lased käru seljatoe alla, sätid teki paremini ümber ja jätad ühe viske vahele.
Nüüd oled mõneks pikaks magusaks hetkeks üsna vaba. Naudid. Tunnetad, kuidas lihased pingulduvad, korrigeerid rühti. Hingad sisse-välja. Otsid taevast heledamat laiku. Imetled puuvõrade graafikalikke skulptuure. Võibla teed puhta mõnu pärast väikse lisatiiru. Saad täringu päris oma kätte jätta ja seda üksi veeretada nii kaua kui tahad. Aga võibla valid hoopis mängu lõpetada.
Siis jõuate koju.
Paned lapse akna alla magama ja lähed tuppa. Nüüd algab sinu aeg. Kümme punkti!
Te olete selle mängu võitnud! Te saite olla koos, kogeda, kuulata, vaadata, haista, katsuda, hingata värsket õhku (väikse süsihappegaasi lisandiga), te saite end liigutada ja sellest kõigest rõõmu tunda!
Kui see mäng hakkab liiga lihtsana tunduma, proovige sama kahe lapsega. Ja siis kolmega.
Tipp Ja Täpp