Veel mänge ruudulise kalduvusega kaltsuvaibal. Pane viis korda viis ruudustikku viis asja nii, et igasse veergu ja ritta jääks ainult üks asi. Ja siis kaks igasse veergu ja ritta (ja siis kolm, neli, viis ja siis tagasi, kuni jälle on viis klotsi mänguväljal). Umbes nagu sudoku. Meie lapsele meeldib. Kui isa teeb mängu, siis kõik kõlbab.
Kahe klotsiga on muidugi veel üsna lihtne. Aga kolmega on juba päris raske. Siis isa natuke aitab. Aga kõik, mis on isaga koos, on lahe. Ja matemaatiline mõtlemine areneb muidugi ka, nii et mürin taga. Mitte et seda oleks kuuestel niii irmsaste vaja arendada, aga kui neile koos meeldib toimetada, meeleolu on rahulik, rõõmus ja loov, siis ega ma vahele ka ei sega. Hoidku selle eest!
Teine lahe asi on teha mänguautotee juppidest pikk kõver joru, üks ots kõrgem kui teine ja lasta siis ülevalt väikseid autosid tulema. See on ka selline insenertehniline mõistatus, kuidas seda tee kallakut parajaks saab, nii et tee koost ei laguneks. Isa ehk natuke aitab, sätib karpe ja rullikeeratud vaipu teeosade alla, et paras saaks. Mõned sillad ka kaunistuseks üle tee. Lusti jätkub kauemaks. (Kui aus olla, siis oli natuke kisa ka selle ümber, et milliseid asju selle tee alla toestamiseks tohib panna, üks laps tahtis teisele olulisi raamatuid panna.)
Hiljem selgus, et samast rennist saab alla lasta ka klaas- ja puukuule. Pähklid päris hästi ei veere, aga ajavad ka asjad ära. Ja kastanimunadega on mingi omaette lugu. Uurige ise!
(Ainus häda, et tuba läheb jube segi.)
Mänguhimuline vanem on parem kui toatäis mänguasju. Aga mõni asi võiks ka ikka olla.
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar