Vaesusest

Vaesus on halb - võimaluste puudusel jäävad inimeste vajadused* rahuldamata. Inimene, kelle vajadused on rahuldamata, ei suuda tõenäoselt anda terviku heaks seda, milleks tal muidu ehk oleks andi ja kutsumust. Suured head asjad jäävad sündimata, kui suure hea asja tegemise kutsumusega inimesed ei saa end realiseerida. See on vaesuse juures minu meelest kõige hullem.
Eestis on lihtne hästi teenida rahaga seotud valdkonnis (turundus, pangandus, reklaam, seni ka kinnisvara). Tunduvalt raskem on saada head teenistust näiteks hariduse vallas. Samas on haridus ja selle kvaliteet nii riigi kui üksikisiku jaoks minu meelest kordades tähtsam lihtsast oskusest mingit järjekordset suht mõttetut vidinat kellelegi maha müüa. (On teine teema, et raha üksi ei taga kõigi vajaduste rahuldamist, nt armastuse ja ühtsustunde kogemiseks või eneseteostuseks on vaja midagi muud.)
Eriti kole, et vaesuse all kannatavad meil eelkõige lapsed (vt Katrin Saksa artikkel päevalehes): neil jääb tundlikus eas saamata võimalus oma andeid avastada ja arendada. See kahju võib olla pöördumatu. Tulemuseks võib olla inimene, kes elab mõttetut elu. Riigis, kus tegijate arv on niigi juba kriitilise piiri lähedal (ei tea ainult, kummal pool piiri).
Kolmas, mis vaesuse juures on halb, on see, et ta loob ennast juurde. Kõik, mis on, püüab end taasluua. Nii loob õnnetuolek juurde õnnetut olekut ja vaesus vaesust. Vaeste lapsed jäävad suure tõenäosusega vaesteks, sest neil pole olnud tingimusi, et oma andeid arendada. Ja lisaks osalt ka vaesus põhjustab kriminaalset käitumist. See on ka jõukatele otseseks ohuks ja viimases järjekorras see peaks olema põhjus, miks me kõik peaksime tegema kõik võimaliku, et vaesus väheneks.
Vaesus tuleks lõpetada.
Tipp Ja Täpp
* Ma üldse ei pea silmas, et igaüks peaks saama, mis tahab. Tahtmine ja vajadus on täiesti ise asjad. Tahtmine lähtub egost - sellele ei pea liigselt tähelepanu pöörama. Vajadus on loomulik, paratamatu ja kõigile inimestele ühine. Maslow tõi välja terve rea vajadusi, mis on igal inimesel. Need vajadused said kirjeldatud püramiidikujuliselt: allpool keha elushoidmise vajadused nagu toit, soojus jne, keskel vist kuulumise ja armastuse vajadus ning üleval eneseteostuse vajadus (vahepeal veel üht-teist). Ja kõrgemate vajaduste rahuldamiseni ei jõuta enne, kui püramiidi alumise otsaga on probleemid lahendatud. Ehk teisisõnu: kõik algab söögist.