Nüüd on see õnnetus siis käes. Liiklusõnnetus. Laps läks isaga natukeseks vanaemale-vanaisale külla lilli istutama. Mina jäin väiksega koju.
Kõrvalteelt keeras auto meie pere autole ette ja tuli väike kõks. Keegi viga ei saanud. Ette sõitnud auto juht, sõbralik noor poiss, võttis süü omaks ja rääkis muretult, et tal on kasko kindlustus ja laseb kohe uued jupid panna. Nojah. Hea, et minu lapsel ühtki uut juppi vaja ei läinud. Ta on mul unikaalne, teist sellist ei olegi.
Küsisin pärast targalt naiselt, kuidas ma saan oma lapsi kaitsta. Ta ütles, et emaarmastus on kõige tugevam kaitse.
Mõtlen, et kui palju ma peaksin oma lapsi armastama, et ka tonn sõgedat plekki ei saaks neile midagi teha. Uhh. Tunnen end väikse ja abituna. Ja väsinud ja nõrgana. Just nüüd, kui oleks vaja seda müütilise heljahea ema läbitungimatut kvaliteeti. Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar