Üks vana Mihkel Muti artikkel puutus ette. Ta kirjutab seal, et lapsi saadakse põhiliselt inertsist ja tore, kui mehed-naised saavad ikka enne küpseks ja siis alles isaks-emaks.
Mingit pidi ju vastuvaieldamatud seisukohad seal artiklis kõik. Selle ühe lisandusega, et emaks-isaks saada võiks inimesed ikka. Aga lapse kasvatamisel võiks osaleda küpsemad ja kogenumad inimesed. Need küpsed inimesed sageli enam ise lapsi ei saa, vähemalt naised. Minu meelest on lapsesaamisse suhtumine meie ühiskonnas vale selle koha pealt, et noor ema ja isa peavad ise oma maimukeste üleskasvatamisega toime tulema. Kui majandusliku poole pealt on abi olemas, siis vaimses plaanis on vanemad sageli täitsa üksi. Vastne ema või isa vajavad samamoodi tuge nagu nende maimgi.
Kui lapsi on vaja riigile, siis võiks riik nende üleskasvatamist toetada. Toetabki. Ja kuidagi peaks olema võimalik anda oma maimukesi küpsemate inimeste hoole anda alla ka üsna varases eas. Sest laste vanemaks olemise kaudu küpseb inimene vist üsna paratamatult ja isegi vastu tahtmist. Aga see võtab väga kaua aega. Ja kõige paremini toetab inimest küpsekssaamise juures ikka küpsemate inimese eeskuju.
Kui lapsesaamine jääb väheste eesõiguseks, muutub ühiskond palju inimvaenulikumaks, sest enamikul pole mingit kohustust ega vastutust tuleviku ega kaasinimeste ees ja mõningane inimestega arvestamine, mis praegu veel rutiinselt toimib, kustuks ka peagi. Sellises maailmas ei taha tegelikult keegi elada. Meil on massilist lapsevanemlust vaja eelkõige inimlikkuse hoidmiseks, arvan mina.
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar