esmaspäev, 14. jaanuar 2008

Varsti: lapse sünnipäev

Mul on kohutav mure. Lastel tulevad varsti sünnipäevad, eriti sel suuremal, kes saab kuus. Ja ta tahab ju appiappi oma sõpru külla kutsuda. Peab midagi korraldama sel puhul.

Leppisime kokku, et tuleb viis last ja ma loodan, et ilma vanemate ja õdede-vendadeta, aga iial ei või ju teada. Ma ei saa ju neid ära ajada, kui nad peaks ka tulema. Ise olen ju ka mõnel lapse sünnipäeval olnud. Häda on selles, et meil on ruumi vähe.

Et võtaks miski suure lustimaja ja peaks seal? Viie lapse ja viie õe-venna jaoks jääb tavaline lustituba suureks, siis tuleks juba rohkem rahvast kutsuda. Ja siis on kohe paugust rohkem korraldamist ka. Aga väikevennal on oma söögi- ja uneajad jms. Ja isiksus on suurem kui väiksesse kehasse ära mahub. Meie kahe-eelik on praegu hirmus iseteadlik ja väga väsitav on temaga koos asju ajada. Ta korraldab lakkamatult kõik omatahtsi ringi. Karme keelde ma lihtsalt ei poolda, need ajavad ainult jonnima, ja üldiselt läheb see aeg ju ise mööda ka. Aga kuidas ma praegu hakkama saan?

Laste sünnipäevad on palju hullemad kui jõulud. Ma tahaks, et kõigil mu külalistel oleks jube tore, aga ma kardan, et ei jaksa neid asju tekitada, mida selleks vaja. Näida on palju raskem kui olla, oo maskide kandmise raskust!

Loe lisaks sellest, kuidas meil läks: laste sünnipäevad

Tipp Ja Täpp

2 kommentaari:

unekott ütles ...

ma küll ei tea, kus sa elad, aga meie käisime täna segasummametsas seal oli ruumi parajalt vähe, erinevalt nt teistest mängutubadest, kus ma käinud oleme. kümnekonnast lapsest oli pidevalt ülevaade olemas, ei kadund keegi ära ega olnud plats liiga suur.
väljas sünnipäevatamine on meie peres absoluutselt IN - muu sagina hulgas ära jääb ka suur koristamismaania...

kena sünnipäevatähistamist:):)

Anonüümne ütles ...

Aitäh, Unekott! Mõtlesin veel hetke järele ja läksin panin meie lähedal oleva Rahumäe mängujaama kinni. Tõepoolest, ma arvan, et nii saab parem. Sa aitasid mul paanikast võitu saada.