Lõpupidu oli ära. Viimane lasteaiapäev oli ära. Korjasin lapse asjad kokku – ja ega nad nii laiali olnudki. Äkki on kuidagi kurblik ja tühi. Imelik lugu küll.
Tegelikult ma olin seda ju oodanud. Mina ka olin vahepeal
lasteaiast tüdinud. Ja ootasin noorema lapse kooliminekut – tore, kui
viis päeva nädalas pakutakse tasuta hoidu ja lausa süüa ka. Ja laps on
nii iseseisev, et üha vähem on tema toimetuste pääle mõtlemist. Ja üha vähem on
mul isu olnud sedasorti kodust ematööd teha. Kõik see a la carte teenindus on ära tüüdanud – mind siis kui teenindajat. Nüüd
nad on justkui mõlemad suured ja saavad suuremalt jaolt ise hakkama. Vahel küll
mitte sellega ja mitte nii, nagu mulle meeldiks, aga sellega tuleb lõpuks kõigil
vanematel leppida, et lapsed teevad omamoodi. Ja teistpidi olekski veel hullem –
kui nad ise-inimesteks ei saakski.
Ja mul on nüüd siis see küsimus ees, et kelleks saada, suur tüdruk ka juba,
oleks aeg mõnevõrra iseseisvuda minulgi. Ise millegiga hakkama saada.
TJT
1 kommentaar:
Öeldakse ka, et väike laps, väiksed mured, suur laps suured mured.
Postita kommentaar