Vahva mereraamat

Meie tütre neljanda klassi kohustusliku kirjanduse raamat, Lembit Uustulndi "Ta ujub siiski" meeldis tütrele hästi ja võtsin seda ka pojale ette lugeda. Tore ja hariv pooldokumentaalne raamat. Kuuesele küll veel paras pähkel, aga kahekesi saame hakkama.

Tallinki kapten kirjutab oma lapselastega merereisil kogetust läbi laste silmade. Poisid sõidavad koos kaptenist vanaisaga tolle tööajal Riiast Rootsi ja käivad ka suure Vasa muuseumilaeva peal. Poisid saavad laeval erinevate ametimeeste käest kuulda nende vastutusvalla kohta, nt kuidas laev sildub ja kuidas mootorid töötavad ja palju muud teada - mina pole ka varem sellele mõelnud, et suure laeva diiselgeneraatorid toodavad sama palju elektrit kui mõni väiksem asula. Rohkelt mereterminoloogiat ka igal leheküljel, maarotina on veidi ebamugavgi sellest raamatust kirjutada, sest mõni sõna võib minna "valesti", maakeeles. Merekeeles öeldakse teisiti. Kohati tundub see raamat üsna õpikulik, tegevust on täpselt nii palju, kui laevaelu illustreerimiseks vaja. Kirjeldused on pigem napid, aga ega laps ju kirjeldusi tahagi. Ikka rohkem sündmusi. Neid on ka just ühe tavalise lastega merereisi jagu - seega lapsele paras mõõt. (Aga see mõjub väljamõeldisterikka lastekirjanduse kõrval tagasihoidlikuna.)

Mulle meeldisid selle raamatu karakterid. Tavaline laps mehistest töödest suurt ei tea. Meil pole ligipääsu laevakapteni toimetustele, nagu ka pardamehhaaniku omale. Meil pole aimu nende vastutusvallast ega isiksuseomadustest, mis on sellise töö tegemise eelduseks. Lugedes ühest või teisest ametimehest kerkis minu silme ette küll üsna konkreetne eluline inimene. Ja mulle meeldisid need asjalikud, tugevad ja toimekad mehed-naised. Toimiva süsteemi ilu ja võlu. Ja samas milline võimalus end tundma õppida - kellele laevaelu oma korrastatuses liiga tundetu, jäik või hierarhiline tundub, saab midagi teada enda kohta ja mõistab ehk enda keskkonda teise pilguga vaadata.

Selliseid raamatuid loeksime hea meelega veel - tänan, kes oskab soovitada! Minu meelest pakub suur osa praegu ilmuvast kirjandusest lapsele eluväärtuste kujundamisel ja maisuse tundmaõppimisel vähe pidet. "Ta ujub siiski" tõuseb üldisel foonil heas mõttes esile.

Praegu silmasin, et Ritsik ongi just noortekirjandusest kirjutanud ja all on rohkelt lugejate kommentaare pubele sobivate raamatute kohta.

TJT