Raamatupoes

Igal sügisel tuleb võtta paar tundi mänguasja-, raamatu- ja plaadipoes. Rohkem ma neis eriti ei käi ka, nii et olgu siis see üks kord.

Täna käisin raamatupoes. See on üks raske käik. Meil on üldiselt hästi mõistlik kingitegemise kord. Laste mõlemad vanavanemad peavad minuga aru, mis oleks hea ja praktiline kink. Minu ema tahab alati igale lapselapsele jõuludeks raamatu kinkida – selline väike hariduse populariseerimise programm. Mänguasi tuleb ka, jõuluvanalt. Laste tädid on asjanduses mõlemad minust tunduvalt andekamad ja teavad ise, mis see hea asi on. Ja neil on samas suurusjärgus lapsed. Nii on kingitustest minul ka enamasti ainult rõõmu – kui nad kord tehtud saavad. Samas ei ole sellise hulga sobivate kingituste leidmine mitte kerge töö. 

No mida head ma võiks leida raamatupoest, kui ma niigi käin iga kuu vähemalt korra raamatukogus ja kammin seal hoolega läbi kõik nurgatagused, et järjekordne pakk parimaid raamatuid koju vinnata. Need ülesleitud head ja parimad on meil enamasti ju kõik loetud. Osa neist saab siia bloggi ka kirja raamatu sildi alla, et oleks huvilistele leida. Pealegi on kodus kõik riiulid juba raamatuid täis (minu lapsepõlveaegsed meetrid lasteraamatuid seisavad ka kõik meie kodus) ja vanadest vabaneda emotsionaalselt raske. Ja uusi riiuleid ka ei taha, las olla ikka tühja maad ka kusagil.

Pealegi on nt Kristiine Apollos kole müra. Raamatupoes mängib mingi raadio, kus on sõnadega laulud – no raske on ju nii keskenduda raamatu autori lausestusele ja mõtterütmile. Lisaks mängis seal täna veel „Jääaeg”. Läheks kuhugi mujale poodi, aga sinna saab tasuta parkida ja eks ma vea söögilasti samast kohast, kui juba nagunii tuli suurde poodi minna. Kahte korda ikka ei taha selle peale aega kulutada. 

Ja midagi uut ja head ka ei leidnud. „Sõjaratsu”, mida äsja siin kiitsin, oli soodsa hinnaga. Võibla valida siis pojale Tomuski raamatud – et oleks omal ka hea raamat olemas ja me ju lugesime neid ammu? Neid olen ka siin blogis kunagi kiitnud. Või mingi TEA valimik? TEAd ma küll ei taha nö poliitilistel põhjustel ostuga toetada, aga mõni raamat on neil hea. Või oleks mingi tehnikamaailma peatsele seitsmesele arusaadavalt tutvustav raamat? Kas keegi teab mõnda sobivat? Nõutu olen. Vanaema vist tahaks pigem juturaamatut kinkida. Tütrele valisin eesti autorite villaraamatu. See eesti autorite oma oli pika puuga asjalikum kui need värvilised välismaised. Ja tõenäoselt leiab pikemaajalist kasutust. Juturaamat saab supsti otsa ja siis võtab ainult ruumi... Õnneks ei ole meie tütar ka asjadekoguja. Mina olen ka asjadekogumise kirest üsna vabanenud – sest kodus pole enam vaba ruumi.

Hiljem lisatud. Huh. Pidasin läbirääkimisi ja sain asjaosalistega kaubale. Tütar tahab "Jõemehikest", millest siin kunagi olen pikemalt kirjutanud. Meie raamatukogus on see ikka saadaval olnud, kui lapsel isu peale on tulnud, ja nii on Jõemehike meil mitu korda külas käinud. Tõeliselt südamlik ja ajatu raamat. Ja poeg saab selle ägeda linnuhäältega raamatu. Aga tehnika- ja loodusseaduste teemaliste eest olen jätkuvalt tänulik, kui keegi oskab soovitada. Pojal on füüsikaseadused juba ammust suuremaks uurimisobjektiks. Enamik selleteemalisi raamatuid on ainult talle veel liiga rasked.

TJT