Tütar küsis mult hiljuti, et miks on viis tööpäeva ja siis kaks puhkusepäeva. Ei osanudki kohe midagi mõistlikku vastata.
Ütlesin siis, et see on vanast ajast nii jäänud. Vanasti oli raske toitu saada ja maju ehitada ja kõiki muid töid teha, kui masinaid polnud ja siis pidi nii palju tööd tegema. Praegu tegelikult ei peaks, aga ikka tehakse. Kui mitte vajadusest, siis edevusest kulutada vist. Aga seda ma talle ei ütelnud.
Ega ma sellest töö- ja puhkuseajast päris hästi aru ei saa. Mina ju tegelikult nii ei ela. Pole juba väga kaua elanud. Suurelt jaolt korraldan ise oma töö- ja puhkuseaja. Või siis elu korraldab. Aga see ei käi selles rütmis, et viis päeva tööd ja kaks puhkust. Pealegi, mis üldse minu jaoks on töö ja mis puhkus? Kas töö on see, mille eest makstakse? Või see, mis inspireerib? Või see, mis toidab? Või see, mis on tüütu ja rutiinne? Ja mis see puhkus selline on? Lebamine? Nautimine? Huvitav tegevus? Vaheldus? Mis neil kahel siis õieti vahet ongi? Ja miks neid peaks rühmitatama rütmiga viis päeva tööd ja kaks päeva puhkust?
Ma muud ei tea, kui ehk seda, et koolis see asi nii käib ja sellega tuleb varsti harjuda.
Tipp Ja Täpp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar