reede, 20. veebruar 2009

Suusatamas

Käime vabadel hommikupoolikutel Harku metsas suusatamas. Nüüd on ju parimad suusatamise ajad: mõnusad kerged talveilmad, päikestki vahel ja peagu iga päev tuleb uut värsket lund peale.

Tüdruk sõidab innukalt viiekilomeetrist ringi, mina kõnnin, poiss kelgul kõrval. Kõige suurem vaev on selle juures teha nii, et poisil hea oleks. Kui ta tükiks ajaks kelgule jääb, hakkab igav ja jahe, aga kui ma kauaks temaga samblikke uurima ja raja kõrvale pusserdama jään, läheb tüdruku meel murelikuks. Aga kuidagi ikka saab.

Mul on hea meel, et tüdruk on suusatamise nii selgeks saanud, et naudib seda. Minu meelest on see selle poolest ka tore, et nii saame mõne aasta pärast ehk juba koos sõitma minna. No praegu saaks põhimõtteliselt ka, aga nii aeglasest sõidust ei tunne mina mingit naudingut. Selline paras kiirema kõnni tempo.

Mulle meeldib kiirus. Mulle meeldib suuskadel kihutada ja kujutleda, et ma lendan. Ja see on suht turvaline ka, ma midagi nii hullu ette ei võta, et võiksin kukkuda (ja mida hullu sellestki, ainult tülikas). Tühjagi ma tegelikult kihutan, kui tegijatega võrrelda. Aga kujutlemiseks aitab ikka. Selle tunde pärast lihtsalt. Ahmida sisse värsket õhku ja seda lõputut valgust lumises metsas ja suusarajal. Pärast pikka pimedat tuleb jälle elusse särtsu. Mul on hea meel, et mu suurem laps seda rõõmu jagab (väike pusserdab paarsada meetrit maha ja rohkem ei taha).

Uisutamine on ka tore, aga kuna seda peab enamasti siseruumis tegema, siis jääb värske õhu ja vabaduse kaif ära.

Lugesin Naistelehest, et Kristina Šmigun suusatavat iga päev paar-kolm tundi. Ja laps olla rõõmus, ergas ja rahulik. Mõtlesin, et siis tal on tõesti hea põli. Minul on titenduses olnud aegu, mil ma nädalate viisi ei saa oma liikumisvajadust rahuldatud (sest jpäeval pole kellelegi last jätta ja õhtuks olen liiga väsinud). Ja see ajab närviliseks. Kui ma saan kasvõi ülepäevagi tunnikese, no aitab häda pärast ehk poolestki tunnist, siis on elul kohe teine maik. Lapsed ka söövad ja magavad hästi ja püsivad rahulikud, kui on end metsas maha rahmeldanud.

Tipp Ja Täpp

Kommentaare ei ole: