Me viiendas klassis käiva tütre kodutööks oli koostada
mõistekaart jõulude kohta. Mõistekaart on selline asi, kus mullide sees on
tähtsad mõisted ja noolekesed liiguvad ühe mulli juurest teise juurde, näidates
mõistete omavahelisi seoseid. Töö eesmärgiks on õpetada õpilast mõisteid eristama
ja analüüsima. Väga vasaku ajupoolkera tegevus. Ma saan natuke õpetajast aru. Tal
oli vaja mõistekaarti õpetada ja ta valis kõigile tuttava ja loodetavasti armsa
teema, kuigi oleks võinud valida ka murru
teema ja siis matemaatiliste mõistetega opereerida. Aga mulle ei sobi selline
suhtumine pühadesse. See lihtsalt hävitab kogu pühaduse.
Seepärast ma tegin selle kodutöö ise ära. Tütar palus, et ma
ta hommikul vara üles ajaks, et ta saaks hakata seda koolitööd tegema. Ma lasin
tal lõpuni magada, siis joonistasin talle selle kümne minutiga ette ja ta
pärast teeb selle koolis puhtalt ümber. Et ta ei mõtleks liiga palju
jõulupühade traditsioonilistele koostisosadele nagu toit või üritused, vaid
saaks seda avatud südamega vastu võtta. Kogeda. Nautida. Üleneda.
Ma poleks arvanud, et ma hakkan oma laste eest kodutöid ära tegema, aga see pole
mitte esimene kord, kui nii juhtub. Ma lihtsalt ei respekti selliseid kodutöid
ja ei soovi, et minu laps neid teeks.
TJT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar