Ma pole vist selle blogi seitsmeaastase ajaloo jooksul kirjutanud siia ühtegi sisukamat sissekannet mängu tähenduse kohta - kuigi olen waldorfpedagoogika huvilisena neid seisukohti algusest peale jaganud ja lausa pingutanud, et neid oma peres ellu viia - elu viiks pigem teistele radadele ja lapse võimalus vabalt mängida on miski, mille nimel täiskasvanu peab sihikindlalt tegutsema. Tundub mulle. Nüüd mõtlen, et kui ma ise selliseid jutukesi kirjutada ei viitsi, siis panen siia lingi armsale loole sellest, kui tore ja vajalik asi on mäng.
TJT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar