Ma vahel ikka mõtlen, kui palju rämpstoitu oleks lastele
paras. Mõni ema, kel tundlikum laps, võitleb puhta toidu eest nagu emalõvi ja
pälvib sellega paraku ka ligiseisjate pahameelt. Mõni ema, kes seni ajas päris
ranget joont, ütleb, et koolis ta saab nagunii need kartulikrõpsud ja limonaadid
kätte, parem siis juba olgu kodus ka. Ma täpselt polegi aru saanud, milleks see
„kodus ka” hea on. Vist nii, et muidu ta läheb mujale neid asju sööma ja
tegema.
Minu meelest on selgelt näha, et rämpstoit ei ole lapsele
hea, keegi läheb rahutuks ja kellelegi tekib lööve. Aga miskipärast peetakse
vajalikuks neid ikka anda. Ümbritseva keskkonna suhtumine tundub paljuski
olevat selline, et tervislik elulaad on nõrkadele, naudingud on need, mille
nimel tasub elada, mis sellega ka ei kaasneks – elame ju ühe korra vaid; ja ema
tahab ju ikka olla hea ema ja anda, mis laps tahab – isadele läheb tervislikkuse
teema sageli veel vähem korda, mehed on vist vähe tuimemaks tehtudki.
Ja siis on veel seisukoht, et ükski toiduaine ise ei ole
halb, vaid mõte teeb selle pahaks. Lihtsalt suhkrusöömine ei olevatki nii paha
kui mõte selle kahjulikkusest. Mina olen küll mõelnud, et kui uuesti otsast
algaks, ei annaks lastele tükil ajal üldse suhkrut. Suhkur on maailma kõige
levinum sõltuvust tekitav aine ja mõjub ühtlasi halvasti immuunsüsteemile, seedimisele
ja kuhu kõik veel. Aga kui juba varases eas on tekkinud magusasõltuvus, on
sellega hiljem tüütu. Rääkimata sellest, et suhkrust tuleva rohke energiaga ei
oska laps sageli midagi mõistlikku peale hakata ja lihtsalt mürgeldab selle
välja – teistele tülikas ja vahel ka endale ohtlik.
Nüüd siis tuli Valguse Kojalt selline akasha tekst ja mõtlen, et parem ikka
vähem saasta süüa – kuni ma silmavaate või kätega tervendada ei oska ega ka muude
loodud asjade struktuuri muuta, on parem vähem neid toiduaineid, millest ka
teadusuuringud arvavad, et tervisele kahjulikud. See on nüüd üks radikaalne
otsus küll. Anda teada, et ma pigem praen lapsele pannikartuleid kui ostan
krõpse (see kokkulepe on meil aastaid hästi pidanud, laps ja ema rahul). Ja
jäätise asemel pakutakse meil koorega külmutimarju (külmutatud mari jäätab vahukoore
ära ja tulemuseks on üsna jäätiselaadne maius). Limonaadi asemel sidrunijooki.
Aga päkapikk toob ikka tavalist poekommi. Neid, mille pakendi lugemine ohkama
võtab (ma ei tea, kust teistsuguseid saakski). Aga päkapikuaeg kestab ainult
ühe kuu aastas. Ülejäänud keskkonnast ennast kaugemale rebida tundub liiga suur
pingutus.
Hiljem lisatud. Pärast mulle meenus küll, miks ma ise vahel
asju suvalt teen, nt ebatervislikult, ebapraktiliselt jne. Hirmust muutuda
ortodoksseks, õigeks. Vabadus on kõige tähtsam. Kaasa arvatud vabadus teha vigu
ja kogeda elu sellisena nagu see on.
TJT
Toidu tervendav mõju
Kuidas
saaksime igapäevaselt kasutada toitu tervendajana?
Nii toidus kasutatavate sünteetiliste
kemikaalide ohtude kui toidus sisalduvate toitainete ja looduslike keemiliste
ainete kohta on palju teaduslikel avastustel põhinevat informatsiooni ning
selle kordamise asemel anname informatsiooni toidus sisalduva energeetilise
dünaamika kohta.
Bioloogilisel tasandil on hästi teada, et
toit on energia. Kui sööd toitu ja seedid selle ära, siis Sinu keha saab toitu
ladestunud energiat kasutada. Fakti, et toit on energia, on hea kasutada
metafoorina. Mida iganes Sa energeetiliselt endasse võtad, muutub see osaks
Sinu energeetikast. Kui sööd loomaliha, kes elas kogu elu hirmul olles, siis
võtad Sa endasse tema hirmu energia. Kui sööd juurvilju, mis on kasvatatud
väikeses talus, kus pere neid harides üheskoos nalja viskas, siis võtad Sa
endasse nende naeru energia. Iga inimene võtab toidus sisalduvat eritugevusega
energiat vastu erineva tundlikkuse ja vastuvõtlikkusega, kuid keegi teist pole
energia imendumise suhtes immuunne.
Sama lugu on kiirustades ja vastu tahtmist
söömisega. Inimese keha hakkab toitu töötlema sööja esmasest tunnetusest
lähtuvalt. Ning teiselt poolt vaadatuna, kui peatud, loed toidule söögipalve
ning annad au toidule ja tööle, mis selle Sinuni tõi, laeb keha selle energia
toidu seedimise ajal Sinu süsteemi. Aja võtmisel söögipalve lausumiseks, oma
toidu valgusega täitmiseks ja tänu avaldamiseks toidutööstuses töötavatele
inimestele on tähendusrikas jõud. Seda tehes muudad Sa täielikult viisi, kuidas
Su keha füüsilist toitu seedib ja kuidas Sa toidu energiat omastad.
Kui ohtlikud on geneetiliselt muundatud
toidud? Kas peaksime neid vältima?
Vaimu vaatenurgast pole miski ohtlik. Kuid
arvestades mõttesüsteeme ja uskumuste mustreid, mida te inimestena endas
kannate, siis teie võiksite sünteetiliste kemikaalide ja geneetiliste
muundamiste mõjusid võtta kahjulikena. Peame silmas järgmist.
Oma olemuse kõrgeimal talitluse tasandil
suudab inimene oma kavatsusega muuta molekulaarset struktuuri kõiges teda
ümbritsevas. Planeedi tuntuimad arenenud meistrid on oma energiat kasutades
suutnud panna neist väljapool asuvaid molekule muutuma ning viinud läbi
spontaanseid tervenemisi, koheseid manifestatsioone ja muid „imesid“. Et teie
seda teha saaksite, on teil vaja täielikult puhastada oma harjumuspärased
mõttemustrid ning tervendada kõik traumad, mis te isiklikus ja karma ajaloos
läbi olete teinud. Oma praeguses elus suudavad selle teoks teha väga vähesed.
Seega otsustamaks, kuidas te praegu,
sellisena nagu te olete, süüa võiksite, on kõige kasulikum lähtuda
teadaolevatest faktidest. Ja me ütleme seda kogu aeg – võtke arvesse kõike,
mida te teate. Selle alla käivad avaldatud uurimused selle kohta, millist
kahjulikku mõju taimekaitsevahendid teie kehale omavad. Teadaoleva hulka kuulub
ka tunnistamine, et osasid tegutsevaid ühiskondlikke ja poliitilisi jõude teie
isiklik tervis üldse ei huvita.
Valgustumise teel liikudes peate olema
tähelepanelik, võtma teadliku vastutuse ning tegema kõik võimaliku, et
tegutseda iseenda täieliku armastamise tähe all. Seda silmas pidades on kasulik
vältida geneetiliselt modifitseeritud toiduaineid nii palju kui vähegi võimalik
ja lisaks toimida toiduga viisidel, mis täidavad teid valguse ja armastusega.
See võib tähendada palvetamist või mediteerimist, et täita toit armastusega.
Samuti söömise ajal oma meele ja südame armastusega täitmist. Need tegevused
tähendavad väga palju, et vähendada kemikaalide ja geneetiliste
modifikatsioonide kahjulikkust. Samas ei asenda nad teie teadlikke ja
informeeritud valikuid hetkedel, mil toitu ostate ja sööte.
____________________________________________________________
Sõnumi kanaldas Akasha kroonikast Jen
Eramith, MA, Akashic Transformationsi kaudu. See ja teised sõnumid www.AkashicTransformations.net Eesti keelde tõlgib Anu Rumessen, www.valgusekoda.ee Sõnumi sisu on kaitstud autoriõigustega. See info on osa
igast jagatud sõnumist.
2 kommentaari:
Huvitavad mõtted. Ma pakun et võti arusaamaks et millist toitu süüa ja millist mitte on enda jaoks lahti mõtestada et MIKS on osa toitu rämpstoit (ja loodetavasti osa siiski veel mitte).
Toomas
Aitäh!
Eks ma ikka pidevalt mõtestan mh toidu teemat - igapäevase laste toidulaua eest hoolitsejana mõtlevad selle peale ju paljud vanemad. Kui ise teadlikult ei vali, siis tolkned lihtsalt ärimeeste lõa otsas ja tavalised ärihuvid on ikka täitsa vastuolus hooliva vanema huviga lapsed tugevaks ja terveks kasvatada.
Samas ma pelgan siin neid teemasid täpsemalt lahti kirjutada, sest mida selgemalt ma enda positsiooni maha märgin, seda rohkem on neid, kes teevad teistmoodi (ja sellega võib kaasneda negatiivseid hinnanguid mh minu kohta - ja ka need mõtted jõuavad kohale, olgu mõtlejad kui anonüümsed ja omaette tahes). Teisalt on mahamärgitud trajektoore hiljem tülikam muuta. Iga kord, kui mingi siin seni kirjutatust erineva avaldusega lagedale tahan tulla, pean kõigepealt üle enda tõmmatud piiri turnima.
Muidugi on ka suhteliselt puhast toitu. Aga mu ülejäänud pere ei hooli eriti nt umbrohutoitudest, erandiks vast nõgesesupp ja võilillesiirup. Muu jääb ikka friigi (nt minu) mängumaaks. Meeled küsivad teistsuguseid maitseid ja keha annab hea meelega ahvatlustele järele. Selles osas on meil kõigil veel teadlikkuse arengul ruumi tublisti.
Postita kommentaar