Poeg teeb päevad läbi leveleid – ja väga erinevatel
tasanditel. Üks sort levelit on valgel paberil. Ta on joonistanud sadu pilte,
mille eesmärgiks on arvutimängu sarnaselt raskusi ületada ja eesmärk saavutada.
Üks neist on näiteks selline, et mängija siseneb vasakust
ülanurgast, liigub mööda teed, hüppab, ületab kätega rippudes kuuma laava tünni
ja teisegi, siis vaatab, et ees on mõõgaga mees. Aga endal pole mõõka, ei saa
võidelda. Mõõga saamiseks on vaja minna teise kohta ja katsumusi ületades saada
mõõk. Siis jälle tagasi, võidelda mõõgamehega, võita, saada võti ja võtmega
saab pildi paremast alanurgast välja, kui on taas edukalt ületatud järjekordne
laava. Seda saab siis emaga näppude ja jutuga mängida. Kõik need levelid on
alati lahendatavad.
Teist sorti levelid on õues. Tuleb kusagil turnida,
millestki üle hüpata, kusagil tasakaalu hoida. Ka need on alati ületatavad.
Toas saab ka endale sedasorti ülesandeid seada. Ja need on
kõik alati ületatavad, kui mitte esimesel katsel, siis ükskord ikka.
Kogu aeg on eesmärk, tee lahenduse poole ja lahendus. Mulle meeldib.
* See sõna tuleb kahtlemata sedasorti konsooli- ja arvutimängudest, kus tuleb ühelt tasemelt järgmisele, kõrgemale minna - küllap hea lugeja sai aru...
* See sõna tuleb kahtlemata sedasorti konsooli- ja arvutimängudest, kus tuleb ühelt tasemelt järgmisele, kõrgemale minna - küllap hea lugeja sai aru...
TJT
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar