Selleks aastaks laste sünnipäevad jälle möödas. Poeg tahtis juba paar kuud tagasi Skyparki ja sellega oli lihtne. Selge see, et talvisel ajal jäävad siseruumid kitsaks ja lastel on hädasti vaja kuskil ägedamas kohas mürgeldamas käia - ja õnneks peetakse enim sünnipäevi just "hüppa-ja-karga" paikades. Paar päeva enne hakkas poeg küll arvama, et mõni ägedam koht võiks olla - ja leppis siis, et järgmisel aastal (Skyparki peab aja vähemalt kuu aega ette kinni panema). Eks siis jõua mõelda, kas mõni teine tormlemispaik nagu Jungle Jacks või midagi erilisemat nagu kardirada.
Tütrele ja tema külalistele tahtsin taaskord pakkuda midagi erilisemat. Midagi hingele. Ja valisin sünnipäevapeo Kivikambris. Kivikamber on rahulik nurgake Tallinna kesklinnas, täidetud nelja elemendi maagia ja kuldse rahuga. Hea koht lihtsalt olemiseks ja loodusasjadega mängimiseks.
Kivikambri perenaine Anu korraldas lastele väikseid meisterdamisi ja mänge. Kivikamber pole trallituba, seal hoogsaks liikumiseks eriti ruumi pole, aga näiteks maomäng hoidis tükiks ajaks põnevust ja pakkus võimalust oma strateegilised oskused ja kehaosavus proovile panna. Mäng ise käis nii, et lapsed võtsid loosiga järjekorra (mis hea plaan, kui korda reguleerib "kõrgem tahe", mitte isiklik jõud). Ühel lapsel seoti silmad kinni ja tema oli madu, kes valvas aaret. Aare oli sõrmus tema sõrmes. Esimene laps järjekorras pidi vaikuses hiilima mao juurde ja sõrmust puudutama. Keeruline, kui madu keskendunult kuulab ja oma aaret valvab. Kel õnnestus, sai kingiks imeilusa teokarbi. Kel ei õnnestunud, sai teinekord veel proovida. Ja madu olla soovis mitu last (kõik ehk said ka), sest see varitsemine võttis omajagu aega.
Veel tehti sünnipäevalapsele soovide puu, kuhu külalised said oma soovi kinkida. Ja meisterdati kipsiga. Ja maaliti. Meie lapse külalistele meeldis, kutsutud olid klassikaaslased ja kunagised lasteaiasõbrad, põhiliselt rahulikud tüdrukud, kes armastavad end loovalt väljendada. Ja sünnipäevalapsele endale meeldis pidu ka, väga.
Veel toredaid meeldejäävamaid talviseid sünnipäevi, kus meie lapsed on osalenud. Kullo lastegalerii on põnev maja, seal aardejahti mängida haaras seltskonda üleni. Kiek in de Kökist pääseb giidi juhendusel Ingeri ja Rootsi bastioni käikudesse e laste mõistes maa-alustesse koobastesse ekskursioonile. Meie giid oli väga tore ja käigud meeldisid ka kõigile. Natuke maad sai ulmelise rongiga ka sõita. Sissejuhatuseks näidatakse juba algklassilastele kuigivõrd arusaadavat filmi Tallinna vanadest aegadest.
Oleme kutsutud ka sünnipäevale energia avastuskeskusse, kus saab samuti kinni panna sünnipäevatoa ja ühtlasi tehakse teadusteatrit. Pidada juba eelkooliealistele sobima. Ootan huviga.
Meie varasematest sünnipäevadest siin ja teisi sünnipäevaideid siin.
TJT
2 kommentaari:
Mulle väga meeldivad need loomingulised ideed, mis Sul lastega seoses on! (Lugesin ka uuesti vanad sünnipäevateemalised postitused üle.) Oled mõnusalt lastele keskendunud. Minu vanem laps on alles kolmene ja seni on tema sünnipäevad kodus ära peetud, aga ilmselt - ja kuna ta nüüd lasteaias käib ja sotsiaalselt teadlikumaks saanud on - tuleb hakata ka välisünnipäevadele mõtlema. Ma loodan, et mulle tulevad sama head ideed nagu Sinule on tulnud! See isetegemine on minumeelest väga oluline, et laps tunneks ka ise kohalolemist-osalemist ja mitte lihtsalt tarbimisetunnet. Aga selleks on tõesti vaja head häälestust ning loovaid ideid.
Muide, üks tore koht (mida ma sünnipäeva pidamiseks küll testida pole veel saanud) on Miia-Milla-Manda lastemuuseum. Uhh, kui armas paik! Ja seal ka tehakse lastega käelisi tegevusi. Rääkimata kogu ekspositsiooni avastamisrõõmust.
Aitäh!
Mulle meeldib tegelikult kordamööda erinevatele asjadele keskenduda, et üht tehes teisest puhata, isalt õpitud nipp. Eks need ideed tule ju vahel üsna pika aja jooksul, sest üldiselt võetakse meil sünnipäevateema ikka varakult üles. Ja minu jaoks on huvitav, mismoodi laps ise ajas muutub ja ühtlasi tema ootused sünnipäevale.
Miia-Milla-Mandas ma pole ise käinud, aga lapsed koos vanadega on ja selle koha ilmseks miinuseks sünnipäevapeo mõttes on meie jaoks see, et see avaneb hilja. Meie poeglaps aga magab jätkuvalt ka kodus päevaund (mitte päris alati muidugi). Ja vähemalt on sel ajal meil päevarahu, mistõttu ka sünnipäevi ei peeta ja külalisi vastu ei võeta. Õhtust sünnipäeva ma ka igaks juhuks ei katsetaks - veel. Sest enda sünnipäeva ei jõua lapse eest varjul hoida nagu teiste omi ja siis ta vaeseke marineerib end õhtuks täitsa ära. Mis pidu me selle kurgiga siis enam peame (hullumaja pidu tuleks kaalumisele, aga tänan, ei).
Postita kommentaar